beebiblogi,  igapäev

Võrevoodist väljakolimine

Tegelikult ei olnud mul veel päris pikalt plaani Annabeli võrevoodist välja ajada. Võrevoodi oli justkui pühapaik, sest laps oli seal rahulik ja üldiselt oli seal siiski meeleldi. Pealegi nii kui ma ta sinna panin, sai ta alati aru, et ega enam muud väga üle ei jää kui tuleb unele suikuda. Kuskile pääsu ju ei olnud.

Mõnikord võtsin ikka katsetamiseks küljest-võetavad pulgad eest ära ja ausalt-öelda siis ta seal voodis eriti ei püsinud, vaid leidis, et on palju huvitavam ikka voodist välja ronida. Ülla-ülla, eksole. :D Nii ma siis kartsingi, et võrevoodist väljakolimine saab ilmselt üks raske ettevõtmine olema, sest püsimatu laps, nagu ta on, ega ta tavalises voodis vist ei suudaks iialgi nii kaua paigal olla, et magama jääda.

Ma eksisin!

Või noh.. lugu on nüüd niimoodi, et mõistagi ei hakanud me võrevoodit Soomest kaasa vedama ja paraku oli ka reisivoodi parasjagu hoopis Tartus, kust me ei hakanud ka läbi hüppama. Mõtlesin, et mis seal ikka. Võtan Annabeli ka omasse voodisse ja saame ühes voodis ju ka edukalt magatud (kaisus jääb ta päris hästi magama).

Siiski aga mõtles mu isa, et kus me siis niimoodi pisikeses üheinimese voodis kahekesi kitsutame ning meisterdas Annabelile kodusleiduvatest üleliigsetest lauajuppidest väikese armsa voodikese. Ise ta muidugi naeris ja muretses, et vaene laps, kellele pannakse niimoodi odavalt voodi kokku ja ei osteta uut ja uhket, aga minu arvates sai küll päris kena asjake kokku pandud täiesti tasuta ja raha kulutamata. Tuduvate karudega voodipesu õmbles jällegi valmis vanaema ja nii ongi lapsel kenake voodi valmis. Aitäh, issi ja emme!

IMG_2858-1-2Mis aga puutub nüüd sellesse, kuidas Annabel oma uue pesakese omaks võttis, siis üllatavalt ja suurepäraselt hästi! Kohe kui voodi valmis sai, ronis sinna sisse, tõmbas teki peale ja lebas seal natuke aega, justkui katsetaks järgi, kas ikka sobib. :D

Kui öine magamamineku aeg kätte jõudis, siis ma ise ei pannudki teda otseselt magama. Ütlesin Annabelile vaid korduvalt “Magama!” kui ta veel oma mänguasjadega tegeles ja lõpuks ta roniski täitsa ise oma voodisse ja tõmbas endale teki peale. Siis ma läksin ja sättisin tekki veel paremini, tegin talle pai, ütlesin “Oi, kui tubli!”, tegin unemusi ja jätsin ta sinna voodisse lebama. Ise jäin ma ka samasse tuppa ja klõbistasin veidi aega arvutis, tema vaateväljas, kuni üks hetk vaatasin, et laps magabki sügavalt ja ilusasti. Nii tore. :)

Nüüd on ta juba nädalakese seal kenasti veetnud ja ma ei teagi, mis võrevoodiga kunagi hiljem ette võtta. Et kas võtta siis üks külg üldse eest ära ja teha niisugune voodi või siis vahetadagi juba täiesti välja. Eks näis.

Igatahes magab tsikiita hetkel oma lahtises voodikeses mõnusalt juba lõunaund. Varem kui tavaliselt, aga täna on tal kuidagi eriti jonnituurine hommik ka olnud. Loodetavasti on ta ärgates jälle oma naerusuises tujus. :)IMG_2862-1

9 kommentaari

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga