Septembrikuu alguses arutlesin ma selle üle, kas lasteaiaealist last võiks üksi kodust välja lubada ja kas seda saab üldse kuidagi turvaliselt teha. Ilusate suveilmadega tuli alatasa ette, kuidas Ann vaatas köögiaknast välja ja kilkas, et tema soovib õue naabritädi koeraga mängima minna. Mina aga olin just külmikust toiduasjad välja tõstnud ja tahtsin alustada hoopis söögitegemisega. Tundus patt sundida inimest ilusa ilmaga toas olema, aga samas ise ka parajasti kaasa minna ei viitsinud. Kujutasin ette, kuidas mina teen süüa, tema mängib õues ja siis ma mingi…