• beebiblogi,  igapäev

    Viimane minisünnipäev ja 11-kuuse lapse päevamenüü

    Täna on Annabeli VIIMANE minisünnipäev! Ma ei tea, kas selle võrra, et tegu on selle viimase minusüntariga, peaks see päev selle võrra ikkagi erilisem olema või mitte, aga saamatu sünnipäevaline nagu ma olen, siis ega ma väga neid minitähtpäevi siin tähistanud ei ole ja seegi kord oleme rahulikult kahekesi kodused. Seega päev nagu iga teinegi, ainult selle teadmisega, et ta on lõpuks 11-kuu vanune ja juba KUU AJA pärast saab täis see maagiline ÜKS AASTA. Eile võtsin ma end kokku ja panin Annabelile sünnipäevaks peopaiga…

  • beebiblogi

    Mugav beebi toitmine reisi ajal

    Peamiselt keskendun selles postituses sellele, mida Annabel meie Saaremaatripi ajal sõi ja mida üldse lapsele reisi ajal kergem toita on. Kui ma kunagi alles lisatoidu-andmise maailma sukeldusin, oli mul näiteks küll pea laiali otsas ja esimest korda temaga lisatoidukorra ajal välja minnes arvasin, et pean kogu elamise kaasa tassima, sest kodus toidan ma teda ju ikka kausist ja ikka lusikaga. Ja ikka söögitoolist! Mida ma teen, kui kohas, kuhu lähen, pole söögitooli? Niiiii ebamugav! Tegelikult ongi selleks puhuks hoopis teised ja kergemad lahendused olemas ja…

  • beebiblogi,  igapäev

    Näputoiduga alustamine

    Kuigi näputoiduga soovitatakse alustada alates 7.elukuust, siis mina tasapisi juba teen sellega algust – lapse peal muidugi, mitte enda. Mina ammu oskan käest süüa, aga Annabelil on juba 3 hammast lõikunud ja neljanda, taas ülemine esihammas, nurgake ka paistab. Mis seal enam siis oodata. Inimesel on omal hambad suus, et natuke krõbistada ja hammustamist harjutada. Olen talle teinekord niisama päeva jooksul vahel maisipulka järada andnud. Nendega on see hea asi, et need on suussulavad ehk nii kui süljega kokku satuvad, siis muutuvad pehmeks ja tegelikult…

  • beebiblogi

    Korraga liiga palju uut

    Viimased päevad on minu jaoks olnud VÄGA uudsed ja teistmoodi. Eks ikka seepärast, et Annabel mööda põrandat ringi lippab  ja et see mulle nii harjumatu on. Ma olen liiga selline inimene, kes on harjunud saama omaette olla ja lausa vajan sellist üksindust teinekord. Kui esimesed kuud sain ma veel oma musterlapsega kuidagi asjatatud, sest ma võisin ta rahumeeli mängumatile vedelema jätta ja ise duši all või teises toas käia, siis nüüd olen küll tundnud, et kas tõesti ei olegi võimalik lapse kõrvalt isegi mitte vetsu minna? :D…