Siinses postituses kajastatav teema on pigem süngemapoolne ja üks osa minust mõtleb, et võib-olla ei peaks kirjutama. Samas teine osa ütleb, et aga võib-olla ei ole ma ainuke, kes sarnaste olukordadega silmitsi on pidanud seisma. See tähendab, et kindlasti ma pole ainuke. Võib-olla on keegi, kellele on see postitus toeks ja kinnituseks, et ka tema pole ainuke, kellel nii on. Või kui ka olen üks vähestest, siis äkki on neid, kellel on huvitavaid mõtteid või lahendusi välja pakkuda. Ma ei tea. Ma ise olen veits…