-
Häbi on, kui raha pole
Ma pole kunagi elus väga tahtnud aru saada inimestest, kes vinguvad, et neil raha ei ole ja nad ei saa seda ja toda osta. Olen alati mõelnud, et küllap niisama koonrid ja kokkuhoidlikud, et tegelikult raha on, aga lihtsalt ei taha seda mingi konkreetse asja peale hästi kulutada. Olen teinud lihtsalt järelduse, et vinguvad tavaliselt need, kellel tegelikult on ja need, kellel päriselt ka kitsas käes ja raha ei ole, ei vingu, sest häbi on sellise asja üle vinguda ja kuidagi ääri-veeri tullakse ikka omadega…
-
Ebausk – mida usun ja mida mitte?
Mis nende vihmaste ilmadega ikka muud teha kui niisama toas mõtteid mõlgutada. Suvalisi mõtteid, seinast-seina. Selle tulemusena hakkasin ma järsku mingist ebausust mõtlema ja leidsin, et need on minu arust üpris kahtlased asjad. Just sellepärast, et kes selliste jaburate asjade peale ometi tulnud on ja miks me osasid neist järgime ja neisse siiski mingil määral usume. Üldiselt elan ma oma elu lihtsalt nii nagu ta kulgeb ja erinevatel ebauskumustel ei lase oma päevasid kõigutada. Sest need ei ole ju ometi tõsi ja kuidas näiteks saab see, mis jalaga ma…
-
Passiivne joomine ja lapsed
Mulle on kuidagi üsna hinge läinud see passiivse joomise reklaam, mis viimasel ajal telekast jookseb (youtube link). Muidugi saab seda teemat üsna laialt võtta, aga reklaamist lähtudes, võtan ma seda väikese lapse seisukohast ja tahaks selle üle natukene rohkem arutleda. Et kuidas väikest last see teiste alkoholijoomine siis mõjutab või.. nii. See on vist minu jaoks ka kõige olulisem alkoholijoomise teema, sest ka minul on ju kodus väike mudilane kasvamas. Võin öelda, et enne tema ilmatulekut oli ikka nii, et teinekord tulid sõbrad külla ja võtsime…
-
Jäägem ikka mõistuse juurde
Ma arvan, et tänaseks teab iga inimene, kes loeb uudiseid või kasutab facebooki, lugu väikesest Emilyst (link ka õhtulehe artiklile). Kui mina ennast reede õhtul selle uudisega korralikult kurssi viisin, tikkusid mulle pisarad silma ja süda muutus raskeks. Sellist tunnet tunnevad väga paljud inimesed ja see on minu arust väga tore, et niiiiiiii paljud sellele loole südamest kaasa elavad. Mulle meeldis ka see, kuidas lapse tädi facebooki konto all inimesed sheerisid oma küünlapilte ja eile õhtul süütasime isegi koos Keioga küünla* Emilyle mõeldes. Hinge tekkis…
