Riias käik, II

Hommikusöögiga Hotell Viktorijas jäime me samuti väga-väga rahule. Ma ei osanud väga midagi oodata, sest tean, et 3-tärni ööbimispaikades võib see hinna-sees olev hommikusöök olla üsna kesine. Aga valik oli suur. Kes tahtis, sai soojasid köögiviljasid, praemune, viinereid. Muidugi oli olemas ka hommikupuder moosiga. Igasugune saiavalmistamis- ja salativalmistamis materjal. Kohv, tee, piim, mahl, küpsised, maisihelbed ja nii edasi. Puudust ei tundnud küll millestki ja võtta võis nii palju kui kõht mahutas.

Et aga Riias käik täitsa niisama linna-avastus ei oleks, mõtlesime, et tuleks seal miskit veel teha. Kuna Lido lõbustuspargi jaoks on Annabel veel tibake väike ja ka Jurmala jätame mõneks teiseks korraks, sai valituks loomaaiakülastus. Loomaaias meeldib mulle alati käia, Keiole ka. Eelmisel suvel käisime Soome omas ja üleeelmisel Eesti omas. Nüüd sai siis ka Riia oma üle vaadatud. :)

Siinkohal tahtis Keio, et ma ikka Riia loomaaeda kiidaks, et see nõnda ilus välja nägi. Keiot ajab alati miskipärast endast natukene välja Tallinna loomaaia peale mõtlemine, et kuidas seal jääkaruke ühes kitsas kivist puuris istub ja mõned teisedki loomad nukrates tingimustes vangis peavad olema. Seepärast meeldib talle väga Soome loomaaed ja ta jäi rahule ka Riia omaga. Loomadel oli piisavalt ruumi ja puuride loomisega oldi ikka vaeva nähtud.

Samas, eks see Tallinna loomaaed ka tasapisi ju areneb. Loomaaia tagaots näeb minu arust juba väga kena välja ja ma usun, et tasapikku saavad kõik loomad endale ikka kenama pesa. :)

Võib öelda, et me oleme vist paandunud kaslaste fännid, kuna alati kiirustame me loomaaias esimesena just kaslasi vaatama. Selles osas tundub mulle, et Soome loomaaias oli kaslastele rohkem rõhku pööratud, kuna Riia loomaaias silmasin ma vaid lõvisid ja tiigreid. Soomes nägin ka leoparde ja kui ma ei eksi, siis isegi mingit pantrit äkki. :D

Kuna üldiselt oleme me oma loomaaias käimised alati õhtusesse aega jätnud, siis nüüd jõudsime me sinna lõuna paiku ja tänu sellele nägime ka kaelkirjakute ja hülge söögiaega pealt, mis oli toredaks boonuseks.

Samuti oli eelmise ja selle aasta loomaaiakülastuse vahel hea võrdlust teha Annabeli näol. Eelmisel suvel ei kõndinud Annabel veel omapäi, vaid ainult toe najal, seega istus ta enamiku ajast vankris. Nüüd aga paterdas ta kenasti omal jalal mööda loomaaeda ringi, ühe puuri juurest teise juurde ja aina kilkas rõõmsalt. :D

Kuigi me hakkasime tagasi Eestisse, Viljandisse, sõitma juba umbes kella 15-ne paiku, jõudsime me koju alles kell 19 õhtul ja olime omadega viimseni läbi. Tasub ära märkida, et läbi Ikla Lätti minnes on hetkel Läti poolsel maanteel teetööd ja passimist oli omajagu. See tegi sõiduaega veidike pikemaks ja tüütumaks. Nii et varuge kannatust. ;)