
rahuldamata söögiisudest
Tulid ühel magamata ööl pähe ka isud, mis on jäänud rahuldamata. Nimelt igatsesin taga Belgia vahvleid. Sellised paksud, värskelt küpsetatud, soojad, pealt krõbedad, seest pehmed ja suussulavad. Kaetud muidugi šokolaadiglasuuriga ja võimalusel veel millegi heaga. Kodused vahvlid igatahes pole päris see ja ega ma seda tegu ette võtta viitsinudki ise. Pealegi pole mul siin Tallinnas vahvlimasinat.
Just neid hästi-hästi pakse vahvleid tahtsin ja proovisin ka mingisuguseid alternatiive. Näiteks ostsin poest erinevaid, aga need polnud muidugi ligilähedased värskelt küpsetatutele nagu ma ka enne ostmist arvasin. Siis sain teada, et Xprss Deli’st saab ka vahvleid glasuuriga ja kord sealt selle suure isuga soetasingi, aga pettusin, sest vahvel oli ikka metsikult kuiv ja glasuuriga ka koonerdati. Polnud ligilähedanegi igatahes sellele, mida suu sisse pista igatsesin. :(
Maasikad olid ka niisugused asjad, mille järgi mingil hetkel oli ikka päris suur isu. Kõik ju promosid ka ümberringi neid ja muudkui õgisid. Mina aga poest kalli hinnaga osta ei tahtnud. Tundsin, et kuidagi imelik oleks, endal maal vanaema juures peenra peal neid nii palju, et ei jõuta äragi süüa.. ja mina siis ostan pealinna maasikaid ~7eurot kilo? Ei, ei. Nii ma käisingi muudkui maasikalõhnalistest lettidest mööda ja lausa keelasin end ostmast. Juuni lõpus käis ema perega mul külas ja saingi lõpuks vanaema maasikaid ka endale terve laadungi. Kahjuks selleks ajaks oli mul jõudnud see suur isu juba mööda minna, aga hunnikuga rauda oli siiski hea endale sisse ajada.
Kevadel millalgi isutas ka virsikute, nektariinide ja aprikooside järele. Ükskõik mida neist oleks tahtnud saada, aga kummalisel kombel ei näinud ma neid mitte üheski poes müügil, kus ma käisin.
Ükskord oli niisugune intsident ka, kus ma täiega Hesburgeri maasikamaitselist jäätisekokteili tahtsin ja kui kohale jõudsin, et seda tellida, selgus, et maasika oma just ei ole. Masin oli rikkis natuke või midagi ja otsustasin siis vanilje kasuks, sest jäätisekokteili pärast sai ju ometi sinna mindud. Pärast olin muidugi päris tükk aega pahur ja pahane nii maailma kui ka Hesburgeri peale, et nad nüüd siis ühe raseda inimese soove täidetud ei saanud. :D
One Comment
Pingback: