puhkus ja töövabadus

Täna algas siis viimaks ometi puhkus ja juba varsti saabki dekreeti mindud ja veidi pikemaks ajaks töötamisest puhata. Oh, seda mõnu. Kuigi tuleb tunnistada, et olen surmväsinud kõigest ja teha on nüüd oi kui palju siiski. Takkaotsa otsustas kiisuke mu puhkuse alguse puhul mind lõpuks ometi, pärast pooleaastast pausi, oma jooksutuuridega õnnistada. :)

Eile hommikul sain kogeda ka oma esimest rasedaprivileegi. Nimelt ei ole ma endale raatsinud soetada kuupiletit siin Tallinnas, sest miks ma peaks.. ma elan, töötan ja olen kogu oma aja siin, aga vot selle sissekirjutamisega on niisugune lugu, et kui ma oleksin selle nüüd sel aastal ära teinud, ei saaks ma mitte kuskilt sünnitoetust. Tallinlane peab olema olnud vähemalt aastake, et siit seda saada ja siia end kirjutades kaotaksin selle vähesegi, mida Viljandi linn mulle pakub.. seega olen ma riskinud ja pätikat lasknud.

Igatahes oli kohtumine mupoga ja “tore” mupo-onu mind hommikul trollilt maha võttiski. Seisin siis seal auto juures ja ütlesin, et no oodake, teen ühe kõne enne kui tulen, istun ja asjatama hakkan nendega. Seal siis aga oli üks tore mupo-tädi, kes kellegagi seal natukene sosistas ja seejärel minule vaikselt viipas, et ah, mine ära. Vähemalt ma arvan, et see oli ikka kõhust ja viisakast väljanägemisest tingitud. Tänasin rõõmsalt ja liikusin veel pikalt omaette naeratades edasi. Ilus hommik! :)