Õuna-porgandi lihapallid
See postitus ei lähe vist nüüd muidugi eelmise postitusega kokku, sest KUIDAS või KUST sain ma ometi leida aega mingite lihapallikeste valmistamiseks, eksole, aga seda ma tõesti tegin, Annabel muidugi mööda püksisäärt rippumas ja mu varvastel tallumas. :D
Olen juba jupp aega mõelnud, et.. ma pean end kätte võtma ja hakkama talle paremat sööki tegema. Ehk ongi talle kokkamine suurem motivatsioon ise ka midagi muud peale hommikuvõikude kõhtu saada? Kuigi ma talle siiani püreed sisse söödan, siis tegelikult saab ta ka näputoitumisega väga kenasti hakkama. Kui ma koju puuvilju/juurvilju ostan, annan neid talle ikka väikeste kangidena ja ei hakka püreestamisega vaeva nägema. Noh, ja sellise oskuse puhul on ta ju juba võimeline ka minuga sama sööki sööma kui ma vaid midagi teeks.
Tahtsin talle väga lihapalle pakkuda, aga poesmüüdavad lihapallid küll eriti kutsuvalt ei kõlanud. Ma ise ausalt öeldes jälestan neid, sest olen nende seest ebameeldivaid tükikesi leidnud, millele hammas peale ei hakka. Ühesõnaga, tuli ise teha! Päris tavalised lihapallid aga tundusid jällegi.. natuke igavad, aga siis leidsin kuskilt netiavarustest ühe eriti vahva retsepti, mis tundus oma koostisosade tõttu nii maitsev, et võiks ju proovida. Minu valmis pildi järgi paluks rutakaid järeldusi mitte teha. Mul polnud viitsimist neid ideaalsuseni voolida. :D
Õuna-porgandi lihapallid
Vaja läheb:
400g veise hakkliha
pool klaasi riivsaia
1 muna
pool klaasi õunapüreed
pool klaasi riivitud porgandit
natuke sibulat
näpuotsatäis soola-pipart
(porgandi ja õuna asemele või juurde võib oma maitse järgi lisada ka rohelist sibulat, spinatit, maguskartulit või mida iganes – laske fantaasial lennata)
Kõigepealt tegin ma valmis õunapüree. Koorisin 2 õuna, tegin neist sektorid, panin natukese veega potti ja lasin neil ~12 minutit parajalt pehmeks podiseda. Vee kogus polnudki oluline, sest lasin õunad pärast ilma vedelikuta blenderis puruks ja õunad olid ise nii mahlakad, et püree tuli ideaalse konsistentsiga. Kahest õunast tuli püreed tegelikult terve klaasi jagu, seega ühe poole jätsin lihapallide tarbeks ja teise söötsin Annabelile niisama õhtusöögiks.
Siis riivisin ära 2 porgandit, hakkisin natukene sibulat imeväikesteks tükkideks, lisasin 1 muna ja pool klaasi seda äsjatehtud õunapüreed ja segasin kõik need asjad omavahel ühes kausis kokku. Näpuotsatäie ka soola ja pipart.
Teise, natuke suuremasse kaussi panin 400g veiseliha ja pool klaasi riivsaia. Segasin need ka omavahel usinasti ära ja siis kallasin selle porgandi-õunamögina ka juurde ja segasin hoolikalt kõik kokku. Seejärel panin külmkappi hoiule, et riivsai saaks liguneda ja liha maitseid omistada. Külmkapis võiks seda segu hoida vähemalt paar tundi, aga kuna ma tegin seda õhtul, jätsin rahumeeli terveks ööks ta sinna seisma, et järgmise päeva lõunaks valmistada saaks.
Edasi tuleb nad ühel hetkel siis ilmselgelt pallideks voolituna ahjupannile laduda. See oli ausalt kõige tüütum asi kogu selle valmistamise juures. Ideaalis tahtsin ma teha sellised imenunnud pallikesed, nagu pisikesed frikadellid, aga mida rohkem ma neid voolisin, seda suuremaks kippusid pallid minema. Tegelikult pole vahet ka, kui suured pallikesed teed – tee või üldse kotletid – nagunii saab ju pärast sobivateks tükkideks lõigata. :D
Ahjus küpsevad nad ka ruttu. Panin nad 200-kraadisesse ahju 10-ks minutiks ja valmis nad olidki. Okei, esimest laari hoidsin natuke kauem ja seepärast said nad alumisest küljest natuke mustad (aga maitset see ei muutnud!). Teise plaaditäie hoidsin täpselt 10-minutit ja siis tulid nad ilusama ja ühtlasema väljanägemisega. Ühesõnaga, küpsetama peaks lihtsalt nii kaua, et liha enam roosa pole.
Kuidas nende maitse sai? IMEHEA. Ma pole eriline lihapallide fänn olnud, sest nagu öeldud, ma olen alati skeptiline selle suhtes, mida sinna sisse on lisatud. Nüüd tunnen veelgi enam et muu ei kõlba, kui ma ise olen suuteline kakskümmend korda maitsvamaid valmistama. Porgand ja õun annavad lihale väga mõnusa meki juurde, nii et liha jääb selline parajalt magus, ent siiski liha maitsega. Lastele peaks kindlasti maitsema ja muidugi sobivad nad minuarust väga ka kogu pere söögilauale. :)
Annabel sai peotäiest pallikestest enda kõhu kenasti täis igatahes ja täna lõunaks saab ta seda sama. Osa lihapalle õgisin ise sisse ja osa panin sügavkülma, et hiljem talle hea kerge võtta oleks. Infoks, et sügavkülmas võiks neid hoida mitte kauem kui 2 kuud. Hääd isu!
ma olen veel kirjutanud
Ülimaitsev ja kergelt valmiv makaronivorm
Identiteedikriis? Mida teha?
14 kommentaari
Svea
väga tubli, tunduvad maitsvad :)
J
Pealkiri peaks kindlasti sisaldama lauset “Mitte lugeda tühja kõhuga!”, sest jube isuäratav oli kogu see lihapallijutt. :D No ja pluss veel pildid ka otsa…
Mrs T
Mmmmm, võtan mõni päev tegemisse :) Väga isuäratavad näevad välja. Tänud retsepti jagamast!
TT.
Selle lihapallide musta külje osas lihtsalt soovitus, et kui ka kogemata kõrbeb, siis lõika need küljed parem maha. Kõrbenud lihas on tõesti väga palju kantserogeenseid (vähkitekitavaid) aineid, ja kui on võimalik neid vältida, siis võiks vältida küll :).
Katre
Okei, kuna ma toiduspets ei ole, siis ma seda ei teadnud. Nüüd tean. Tänan. :D
Aga ega nad muidu sellised süsised küljed päris ei olnud, lihtsalt.. tumedamad. :D
TT.
Annabeli pildi peal tundusidki natuke liiga tumedad, seepärast mainisin :). Üldiselt muidugi tubli, et ise süüa teed! Vaikselt harjutad ja oledki kodukokk valmis :). Ja imestad, et kuidas sa küll kunagi nii said, et ise kodus süüa ei teinudki.. :)
tafkav
Kui Sul see toidujutt juba on, siis küsiks vahele, palju Sa umbes Annabelile süüa annad praegu? Lisatoitu umbes grammides ja piima mitu korda päevas?
Katre
Mõtlesin sellest postituse täitsa teha millalgi, aga noh.. mõttes oli ühtlasi ka, et võib-olla mitte. :D
Tegelikult ma ei tea üldse, kas ma teen õigesti ja ei julgegi kellelegi suure suuga öelda, kuidas meil siin on. Lisatoitu saab 3x päevas (100g, 150g, 100g) + kamapallid vms snäkk ja rinda saab 2-3x päevas. That’s all.. :/
Feel free to judge või anna tarka nõu hoopis. :D
tafkav
Ma ei julge praegu kellelegi nõu anda – viimati arsti ülevaatusel öeldi, et poiss on kaalukõverast allapoole langenud, kuigi ma andsin talle juba siis paar kuud vanema lapse ratsiooni järgi süüa. Suure hirmuga suurendasin koguseid, samas pole mul aimugi, kas see hea mõte oli (sellest ka see küsimus).
Nüüd on ta söömine selline:
7 paiku RP,
10 paiku 200g putru,
14 paiku 100g lihaga toitu + RP,
18 paiku 150-200g lihaga toitu,
22 paiku 100 g putru + RP.
Lisaks saab vahel kamapalle/rukkipalle, vett ja nõks värsket kraami kah.
Raamatud, mida selle kohta olen lugenud, jätavad mulje, et tite toidukogus peaks umbes pooleaastasest peale olema umbes kilo päevas, muutub vaid tasakaal: alguses 950 ml RP + 50g lisatoitu, kuni aastaselt on umbes 500-600g lisatoitu + RP ülejäänud osa. Ma ise tahaks samas aastaselt poisi ära võõrutada, et oma kaksikisiku-staatusest lahti saada. :-S
Ühesõnaga, mul pole aimugi, mis on “õige” ja praegu lihtsalt loodan, et ehk ta sel kuul võtab natuke rohkem juurde ja saan põdemise lõpetada. :-)
Katre
Ma ei saa ka raamatutest üldse aru. Igas ühes erinev jutt.
Annabel on kaalukõverast juba tükk aega all pool olnud, aga kuna lapse enesetunne hea, on asjalik, areneb ilusasti, siis arst sellest suurt probleemi ei teinud. Hemoglobiinitase oli normis jne.
Kui vanas sul täpselt on laps? Muidu mul üsna sama graafik, ainult et liha(ga asju) annan ühe korra päevas, mitte kaks korda. :) Eile huvipärast kaalusin Annabeli ja juurde on ta küll kuskilt midagi saanud. Kaks nädalat tagasi oli 8,5kg ja nüüd võtab 9kg välja, seega.. ega ma ka vist midagi valesti ei tee ja kui sinu laps pea sama vana, siis ma arvan, et sul pole samuti muretsemiseks põhjust. :D
tafkav
Kotkapoeg on Annabelist nõks noorem, ta on praegu kümmejakolmveerand :-), 4. oktoobril sündis. Aga see lihasöömine kaks korda päevas tuleb sellest, et teda eriti need püreevärgid enam ei huvita (tükkidega toit meeldib rohkem) ja mittepüreed ongi kõik mingisuguse proteiiniga (ma üldistasin praegu kõik kanad-kalad-lihad ühte punti).
Ma arvan, et mind see kaalukõver üksi ka väga ei morjendaks, aga poiss lihtsalt paistab normist rohkem süüa tahtvat. Kui ma annan talle 100g toitu ja hakkan lusikaga kausist viimast lõppu kokku kraapima, siis tüüp konkreetselt hakkab selle kraapimishääle peale jaurama, stiilis “naine, mis te siin arvate, et sellest vähesest peab kõht täis saama?” Aga kui portsud on 150g ja rohkem, siis pahurdamist ei järgne. :-)
Katre
No eks iga laps erinev ja igaüks ei saagi samasuguse söömaga olla. :D Täiskasvanud inimeste maomaht on ju samuti erinev. Minu kõht näiteks saab väga vähesest täis. :D
Tiina
Tere Katre, tahtsin küsida, kust said osta sellise vahva põlle? :)
Katre
Tallinnas, Magistrali 0 korruselt Patito lastepoest. Sellel on all ääres see kogumistasku või asi ka, kuhu kõik sodi pudiseda saab. :D