beebiblogi,  igapäev

külastuspäev kaitseväes ja puhkuseootus

Täna oli üpris väsitav päev. Sõitsime maha ~300km ehk siis käisin külas oma Kallil mehel, kes hetkel Viru jalaväepataljonis, Jõhvis, viibib. Kohtumine oli niisugune ametlik. No ei tohi seal territooriumil ju midagi teha õieti. Õnn missugune, et üldse kallistada sai ja pisikese musi värava juures teineteisega vahetada. Ja kuigi ma seal olles olin täitsa tubli tüdruk, siis ära minnes puhkesin ikkagi jälle nutma. Võin ju olla tugev ja saangi üksi olles ka siin kõigega hakkama, aga igatsus on ikka ja seda viimast suve kahekesi tahaks just nii väga temaga jagada… Pahane olin ma ka seetõttu veidi, et pilti ei lubatud seal territooriumil teha. Ühesõnaga, maksimumini imelik kohtumine, kus ei osanud üldse kuidagi olla, sest kuidagi nagu ei tohtinud olla. :D

Nüüd ootan siin oma VIIMAST algavat töönädalat ja siis tulebki kauaoodatud pikk puhkus ja vabadus sellest tööst (kahe kuu pärast algab ju hoopis teistlaadi töö). Siis loodetavasti saan oma autokooli vähemalt tehtud miskitmoodi ja Viljandisse vanematekoju minna ja mõnes perekooli loengus käia ja sünnipäeva pidada ja ehk natuke reaalselt puhata ikka ka. :)

& pilti tuli ju ka teha ja end ikka päevast jäädvustada, kuigi üldse polnud enam õige tuju selliseks asjaks. Siiani olen niisugune emotsioonitu ja väsinud. Unehäired on samamoodi jälle paar ööd kimbutanud ja järgmine kord arstilt kindlasti küsin, mida ta selle tarbeks soovitab. Või on teil kellelgi siiski miski eriti hea lahendus sellele probleemile? :)

8 kommentaari

    • kats

      Ma juba eelmise enda magamatuse postituse all mainisin, et magneesiumit juba tarbin. Ei usu, et seda nii väga vähe on. Ma pigem lihtsalt olen kogu aeg kuidagi liiga ärev vms..

  • Liisu

    Naljakas, et ei tohtinud pilti teha.. Kui mul mees sõjaväes oli( 2010.juuli ), siis küll nii karm kord ei olnud, aga ta oli Paldiskis kah, Jõhvi kohta ei oska öelda. Aga ma tean mida sa tunned, see igatsus on meeletult valus…. Kuid ta pidi juba järgmine kuu välja saama nagu lugesin , või kuidas asjad kujunenud on ?

    • kats

      Kusjuures selle asjaga on hetkel nii et kõrgemad vennad seal Jõhvis praeguse seisuga otsustanud, et ikkagi siis saab välja kui laps sünnib. Ehk jumalteab – oktoobris? Uurime ja puurime veidi veel mingilt seadusemehelt, kas mitte ülekohut ei tehta…

  • müü

    Organism valmistub ette tulevaseks ‘öötööks’. Mul oli samamoodi paar kuud enne sünnitust, alguses iga kahe tunni tagant ärkasin öösiti üles ja paar nädalat enne ei saanud enam üldse und. Ning kui laps käes, olidki öösiti u kahetunnise vahega ‘boksipeatused’. Minu teada ei anna sinna aga midagi parata kahjuks… Mõnikord aitas mind pikka aega värskes õhus viibimine :-)

  • kats

    Mõningad on maininud küll jah, et see on miski organismi ettevalmistumine ka, aga no oi kuidas igatsen ilusat ja pikka und. Öösiti tõepoolest, isegi kui korraks unele saan, siis peagi on äratus ja pissipaus näiteks.. ja siis jälle tükk aega rahmeldamist, et pooleks tunniks unele saaks. :P
    Ja palderjani kohta ma ei teagi, seepärast peakski arstilt küsima, et mida tohib ja mida ei tohi rasedana tarvitada.. või kas üldse millestki kasu ongi.

  • müü

    Sama siin. Laps küll juba peaaegu 9kuune, kuid mina unistan ikka sellest ööst, mil ükskord saan end välja magada, ehk siis põhimõtteliselt juba aasta uneta ;-)

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga