Fotograafia

Kuidas sünnivad minu blogifotod #1 ja natuke kaameratest üleüldse

Olen viimasel ajal blogi sisu ja piltide kohta palju head tagasisidet saanud. Mind teeb ülimalt rõõmsaks, et minu kui amatöörfotograafi pildid siin blogis lugejatele meeldivad ja et inimesed tunnevad tihti huvi, mis imelise aparaadiga ma siia blogisse neid kauneid pilte teen. Sellesisulistele kommentaaridele ja kirjadele vastan ikka, et minu truu kaaslane on algajale fotograafile sobiv Canon EOS 600D peegelkaamera. Minu poole on pöördutud ka sellega, et ma soovitaks kaamerat, aga olgu siin kohal öeldud, et ma ei ole selle ala ekspert ja tegelikult suurem asi fotograafiateadlane või kaameraspets ka pole. Oma kogemustest ja vaatenurgast võin ja tahan siiski suud avada, et rääkida natukene lähemalt ilusate piltide tegemisest.

Mulle on jäänud mulje, et väga paljude arust on heade piltide tegemiseks vaja kindlasti hirmkallist kaamerat. Tegelikult oli minul sama mulje enne kui mul endal head kaamerat ei olnud, aga õigeks muutub see väide põhiliselt alles siis kui tegu on professionaalse fotograafiga. Nö tavaline inimene, kes pildistab vaid hobikorras iseennast, mõnda sõpra või aiaroosi, ei vaja kindlasti klõpsutamiseks peegelkaamerat. Ma näiteks ei arva, et minu Canon EOS 600D teeks paremaid pilte kui mu eelmine 50-eurone Samsungi digifotokas. Päris tõsiselt. Kui ma poleks toda lutsu ühel kaunil jaanipäeval läbimärga käekotti toppinud ja ta ikka veel töötaks, poleks ma peegelkaamera ostu peale võib-olla mõelnudki, sest ma olin tõsiselt rahul.

Ma vahel isegi igatsen väikest kaamerat, sest ehk oskate ette kujutada, kui raske on suuremat ja raskemat kobakat pidevalt kaasas kanda. Digika surud endale kenasti käekotti või lausa taskusse, aga peegelkaamera võtab väga palju ruumi. Samuti on peegelkaameraga selfiede tegemine kindlasti raskem, sest fokusseerimine toimub hoopis teistmoodi ja kaamerat on raske tagurpidi käes hoida. Üleüldse on heade piltide tegemiseks vaja ikka ikka kaamera manuaal läbi lugeda + netist juurde uurida, katsetada kõiki nuppe ja sätteid, mis peegelkaameraga kaasnevad jne. Ja lõpuks avastad sa ikka, et sa ei saa mitte millegagi hakkama nii nagu sa vaimusilmas ette kujutasid. :D

Miks ma aga ikkagi peegelkaamera ostsin? Noh, kuna mul ei olnud ühtegi aparaati peale telefoni või webcami, millega pilte teha, oli paratamatult vaja midagi, mis oleks rohkem piltide tegemisele orienteerunud. Kui ma poleks nõudlik või ei tahaks pidada kvaliteetsete piltidega, poole kohaga fotoblogi, oleksingi ma võtnud lihtsa digika. Kuna ma aga olin blogiga alustanud ja tundsin, et tahan siin lugemise kõrvale pakkuda ilsuaid pilte ja olin peegelkaamerast unistanud juba iidamast ja aadamast (mingil eluperioodil lausa tahtsin fotograafiat õppima minna), siis tundus, et võimalusi ja ressursse on piisavalt, et oma unistus täide viia ja selle koha pealt eluga rohkem rahul olla.

Kui sul on umbes sarnane unistus, siis Canon EOS 600D on igati paras ja taskukohane peegelkaamera alustamiseks. Kui sulle meeldib Nikon, siis 600Dle vastab samas hinnaklassis Nikon 3100D ja Pentaxite hulgast K30. Hind peaks kõigil neil jääma kuskile 500€ kanti ja praegusel hetkel vist saab isegi soodsamalt, kui joppad mõne eriti magusa allahindluse kampaania peale.

Peegelkaamera ostuga tuleb võiks kindlasti arvestada ka sellega, et ainult kaamera enda ostust ei piisa. Peegelkaamera koosneb nimelt kahest asjast – kaamera kere ja objektiiv. Seega õigem oleks öelda, et minu kaamera kere on EOS 600D, aga see ainuüksi pilte ei loo. Kere külge tuleb panna objektiiv. Osadel kaameratel küll kit-objektiiv kaasas, aga selle kvaliteet ja võimalused on väga piiratud ja komplektiga kaasas olev objektiiv võimaldab sul täpselt samasuguseid pilte teha nagu tavaline digikas. Seega kui sa ei plaani ega soovi osta endale lisaobjektiivi, pole peegelkaamera ostul minu arvates absoluutselt mõtet. Kulutad üleliigselt raha ja tassid suurt kobakat kaasas, kui selle asemel saaksid sama kvaliteediga pilte teha ka odavama ja kergema digikaga.

Mina näiteks olin alguses üsna pettunud kui oma esimese peegelkaamera ostsin. Mulle oli jäänud naiivne mulje, et asi ongi nii lihtne, et ostad kaamerakomplekti ära ja hakkad muudkui klõpsutama. Muidugi ootasin ma, et peegelkaamera tähendab automaatselt seda, et saad kenasti fookuses oleva inimese ja massiivselt uduse tausta. Kui ma oma kaamera esimesele pildistamissessioonile viisin, selgus aga, et komplektis oleva objektiiviga ei jää taust üldsegi nii udune ja eraldatud, kui ma ootasin. Esimese asjana mõtlesin muidugi, et ma olen lihtsalt koba fotograaf, aga kui ma asjasse rohkem süvenema hakkasin, sain aru, et asi on hoopis kaamera ees olevas objektiivis.

IMG_0411-1
^A kus siis MEGAudune taust jäi? :/
(18-55mm f/3.5-5.6 kit-objektiiv)
pildi andmed: 29mm, f/5.6 ehk suurim ava mis selle objektiiviga sellelt fookuskauguselt võimalik saavutada

IMG_0573-1^taustal olevad lapsed on kõik sama teravad kui mina
(kit objektiiv ja algaja oskamatus seadeid näppida)

Suht samad pildid ju mis iga suva digikaga?

Seega üsna kindel fakt aga on, et mida rohkem sa oma peegelkaamerat tundma õpid, seda rohkem pead sa sellele raha investeerima, sest võimalused jäävad järjest rohkem piiratuks. Alustuseks, nagu öeldud, hakkad sa kindlasti tahtma paremat objektiivi, sest me kõik tahame neid uduseid, eraldatud taustasid. Minu lisaobjektiiv, mis võimaldab mul vähesel määral head teravussügavust saavutada ja udust tausta tekitada, on üks odavamaid(~100€) ja must-have Canon 50mm f/1.8, millega ma ka enamjaolt pildistan. Mida väiksem on f-number, seda suurem ava objektiivil on ja seda paremini annab seda efekti tekitada.

objepilt
^võrdlus täispikkuses kit-objektiiv vs lisaobjektiiv
andmed: 18mm f/3.5 vs 50mm f/2.8IMG_9035-1-4^50mm f/1.8 objektiivi saavutus

Siiski pole kõik nii lihtne ja sellel objektiivil on ka omad miinused. Esiteks on see objektiiv kõige sobilikum portreede pildistamiseks, sest tal puudub zoom ja ta võtab kaadrisse asju oluliselt lähemalt kui sa harjunud oled – noh, justkui oleks kaader kogu aeg sisse zoomitud. Kõige ideaalsemaid pilte saab sellega reaalselt teha näost või muudest asjadest, mis jäävad objektiivist sama kaugele. Kui tahad asju juba laiemalt pilti haarata, hakkavad selle objektiivi puudused tasapisi silma. Mida rohkem sa pildile haarata tahad, seda kaugemal pead sa pildistatavast objektiivist olema. Kindlasti tuleb silmas pidada ka seda, et mida kaugemal sa pildistatavast objektist oled, seda enam väheneb uduse tausta efekt. Maastikufotode tegemiseks ei ole see objektiiv absoluutselt sobilik, sest kui tahad kaadrisse jätta tervet kadrioru lossi, pead sellest umbes 300m kaugusele vist minema. :D Ma ei oska seletada, aga näitan kahte pilti, mis erinevate objektiividega tehtud ja kus ma täpselt samas kohas mõlema pildi tegemise ajal seisan:

IMG_7558-1
^kit-objektiiv, mida annab välja zoomida ja millega palju pildile haarataIMG_7552-1^lisaobjektiiv, millega zoomida ei saa ja mille kaadrisse mahub vähe

Ühesõnaga jah, ma ei tea, kas on aru saada, millest ma räägin, aga iga asja pildistamiseks on üldiselt mõeldud eraldi objektiivid. Kit-objektiiviga saad sa keskmised pildid kõigest tehtud, sest selle zoom võimaldab teha pilti natuke kaugemalt nii majast kui ka lähemalt inimese portreest, aga nagu öeldud, on selle tase minu arust üldiselt tavalise digikaga samavääriline. Kui tahad, et su tehtud pildid ikka oma taset ületaks ja peegelkaamera-väärilised oleks, on sul vaja lisaobjektiivi vastavalt sellele, mida sa siis pildistada tahad ja mis moodi. Objektiivid pole aga teadaolevalt just kõige odavamad asjad. Mina näiteks tahaks endale järgmiseks mõnda sellist objektiivi, millega annaks ka kaugelt pilti tehes head teravussügavust ja VEELGI sujuvalt udusemat tausta saavutada, aga sellise hind küündib, khmm, kuskil 1000-2000 euroni, seega jah, ei. See jääb veel kaugemaks unistuseks, sest hetkel on mul hulganisti muid asju ka, mida selle raha eest kõike saaks. :D

Muidugi kui sul lõpuks on sulle sobiv kaamera kere olemas ja oled selle küljes oleva objektiiviga ka rahul, siis hakkad sa sinna lihtsalt muid lisandeid tahtma. Objektiividele saab ette panna näiteks filtreid, mis siis valgust neutraliseerivad või niisama lahedaid efekte tekitavad. Veel saab objektiivile panna päikesekiirte kaitse varju jne, aga okei need pole võrreldes kõige muuga, mis fotograafiatarvikute hulgas on, eriti kalli hinnaga ja üsna taskukohased.

Mina näiteks tahan oma kaamerale lisandiks saada järgmisena statiivi, sest teatud olukordades kui käsi väriseb või valgus on hämar, tuleb see väga suureks abimeheks, sest säriaega tuleb pikendada ja siis ei kannata käest pildistada isegi siis kui sul käsi nähtavalt ei värise. Statiiviga aga on ka see häda, et kas seda lisaks raskele kaamerale alati kaasas viitsiks kanda. Ega niisama linna minnes vist väga ei viitsiks. Ja seetõttu pole ma seda ~100 eurost väljaminekut ka veel enda kulutuste planeeringusse sisse raiunud. Samas äkki kui mul see oleks, ma ikka viitsiksin seda rohkem kasutada?

Ja noh, peale statiivi tahaks ma kohutavalt ka lisavälku, mis maksab kuskil 100-200 eurot. Odavamad muidugi, kalleimaid on ka võimalik leida. :D Kuna mul lisavälku seda veel ei ole, siis ma õhtusel ajal sisetingimustes või üldse hämaras enam ei pildistagi ja kui päike looja läheb, pistan pilli kotti. Me kõik vihkame välguga pildistamist, eks? Rõvedalt ülevalgustatud kummituslikud näod ja tugevad varjud. Lisavälguga aga on võimalik isegi selliste kehvade tingimustega saada ilusaid ja ühtlaselt valgustatud pilte ja teinekord isegi päevavalges, päikese käes, annab välgu kasutamine pildile väga palju juurde.

tl;tr? 

Lõpetuseks, mida enam sa fotograafiat tundma õpid ja sellesse sukeldud, seda enam sa tahad. Kogu aeg on midagi juurde tahta ja alati leiad, et olemasolev ei ole enam väga rahuldav. Seega ongi minu arvamus selline, et kui sa juba enne kaamera ostmist tead ja tunned, et sul ei ole võimalusi või soovi sellesse ka edaspidi investeerida, siis ei ole peegelkaamera ostmisel lihtsalt suuremat mõtet ja sinu jaoks on parim valik digifotokas või hübriidkaamera (mis teeb samaväärseid pilte kui peegel ja on sama pisike kui digikas). Kui sa aga kasvõi minimaalselt oled nõus investeerima, siis kindlasti osta kaameraga kohe kaasa mõni suurema avaga objektiiv, et et saaksid teha hea teravussügavusega pilte või noh, muidugi kui sa tahad loodusfotograafiat harrastada, on sul vaja hoopis zoom-objektiivi jne. :)

Ja noh, muidugi kui sul lihtsalt on ülearust raha ja peegelkaamera ostmine pikema kaalutluseta pole mitte mingisugune probleem, siis ega kätt ette panna ju ei saa. See on lihtsalt minu arvamus, et peegelkaameral pole mõtet, kui sa selle laiaulatuslikke võimalusi kasutada ei oska või tundma õppida ei viitsi. Mis sa ikka niisama poosetad ja ikka kehvasid pilte klõpsutad, eksole..

Kuna see jutt sai juba üpris pikk, siis sellest kuidas pildid siia blogisse pärast nende valmisklõpsutamist jõuavad ja mis võlu on pilditöötlusprogrammidel, teen eraldi postituse. Küsiks aga siinkohal lihtsalt, kuidas seesugune teema teid huvitab ja kas olete huvitatud eraldi kaamera või fototeemalistest postitustest ka aeg-ajalt? :)

18 kommentaari

  • Printsess

    Ma olen muidugi ka võhik pildistamises, aga miks on just see hea, kui see taust nii uduseks on tehtud? :D Ma saan aru, et siis on põhirõhk sellel inimesel, kes pildil on, aga mulle näiteks meeldivad sinu piltidest need kõvasti rohkem, kus taust on sama terav kui sina, kohe palju kenamad :D (mitte et teised koledad oleks, oh ei, sul on üldse kõik pildid superilusad!).

    Aga noh, mina ei muretse endale kunagi ka peegelkaamerat, sest ma tean, et ma nagunii ei hakkaks häid pilte tegema, ma olen kõige kohutavam fotograaf maailmas – seega saan ka oma vana panni digikaga hakkama, pealegi ma ümbruskonda eriti klõpsutada ei viitsi, tavaliselt ikka ainult iseennast (ego nagu ma olen), aga sedagi viimasel ajal vähem :D Ja siis lasen teistel end klõpsutada.

    • Katre

      No kui mõelda loogiliselt, siis kui sa mulle otsa vaatad, sa ka minu ümber olevat tausta sellel täpselt samal momendil ei taba, sest silm fokusseerib ühe punkti ära. Üleni terav pilt lähedaltvõttes on seega justkui natuke ebaloogiline vms, sest kõik on ühtlaselt fookuses.
      Ja niisamagi eks asja point ongi tuua välja lihtsalt asja, mis on kaamera ees, et see fookuses oleks ja muu pahn pildile ei jääks, mis ei ole ju oluline. Muidugi, eks see on vist maitse asi ka, kuigi ma tõlgendaks selle pigem selle alla, et mõni lihtsalt ei oskagi vaadata, kellel silma asjale pole. (Mitte halvas mõttes. See on täpselt sama asi, et mõnel on lauluhääl ja mõnel pole. Mõnel hea matemaatiline mõtlemine ja teisel mitte.) :D

  • Arra

    See, kas taust on udune või ei ole, on täiesti iga fotograafi enda maitseasi. Peegelkaameraga ongi fotograafia juba rohkem kunst, kui lihtsalt dokumentaalkaadrite klõpsimine… Fotograaf peab suuresti enne pildi tegemist teadma, millist pilti ta saada soovib ja mida antud pildiga rõhutada ning mis meeleolu edasi anda jne. Selleks ongi peegelkaameral nii palju võimalusi, et saaks teha kõike, mis enda fantaasia luua suudab :) See ,et portreedel peavad taustad olema udused ja maastikufotodel peab olema kõik terav jne on selline õpikutarkus, mida järgides saab reeglina paremaid pilte, kuid millest kõrvale kaldudes võib saada veel midagi vapustavamat. Ümbritseb keskkond annab portreefotole või tegevusfotole sageli väga palju juurde.
    Räägin siin nagu oleksin mingi suur fotograaf juba, tegelikult pole, olen täielik algaja alles :D Mis ma öelda tahan on see, et peegelkaamerate ja tohutu hulga objektiivde võlu peitubki selles, et õige varustuse ja piisava töö ja vaevaga on võimalik saada täpselt sellised pildid nagu vaimusilmas näed. Tavalised digikaamerad seda ei võimalda alati. Aga tõsi on, et fotovarustus on kallis..ma ise ka unistan hetkel ühest võimsast objektiivist, mis tooks linnukesed oksal ja rebased võsas väheke lähemale…

    Muidu aga on alati tore fotograafia teemalisi postitusi lugeda. Kirjuta kindlasti veel :) Järeltöötlusest oleks ka kindlasti huvitav lugeda, sest see on samuti igal ühel omamoodi, vastavalt sellele, mis tüüpi pildid autori silmis kõige ilusamad on.

    • Katre

      Muidugi räägid sa õigust selle uduse tausta kohta jne ja eks ma postituses rääkisingi enda maitse ja seisukohast või enda objektiivide võimalusest niiöelda. Ja seda niiöelda õpikutarkust ka, sest see on ikkagi baas-asi, mida peaks inimene teadma, enne kui ta midagi enamat looma hakkab. Igal asjal ongi teadupärast see baasteadmine olemas ja teatud objektiividel oma põhieesmärk jne. Muidugi saab reegleid suunata ja muuta, aga sellest saab pigem juba eraldi postituse teha. ;D

      Ma unistan ka sellisest linnukeste ja rebaste pildistamise objektiivist, millega muidugi saaks kvaliteetsemaid ja paremaid inimeste pilte ka teha. Ehk siis mitte päris nii ulmelist telezoomi, aga sellist universaalset ja piisavat hobikorras pildistamiseks. Aga jah, jah.. kallid on teised. Ja isegi et mul on hetkel ainult 2 objektiivi, on neidki vahel tüütu reisil käies näiteks pidevalt vahetada. Saaremaal nt kui tahtsin mõnd maastiku lainurkvõtet teha, pidin panema ühe objektiivi ja kui ilusat portreepilti, siis teise. Ja nii muudkui vahetad.

      Unustasin 50mm obje kohta postituses seda ka veel öelda, et sellega on toas suhteliselt raske portreesid teha juhul kui sul just ulmeliselt suured toad pole. Näiteks kui ma enda elutoas ühes toaseinas seisan ja tahan teha pilti inimesest, kes on vastasseinas, siis jääb pildiel ainult tema nägu reaalselt. Annust täissuuruses pilte teen ka toas pmts nii, et ise olen üle ukseläve otsapidi teises toas, sest muidu lihtsalt ei mahu ta kaadrisse ära. :D

  • M.

    Olen paljude asjadega nõus. Pilti teeb ikka inimene, mitte kaamera, aga erinevateks olukordadeks on parimad erinevad fotomasinad ja objektiivid. On võimalik ka teisiti, aga see nõuab vahel lihtsalt palju rohkem energiat. Näiteks on võimalik makrofotosid teha tagurpidi keeratud objega, aga kes nii viitsiks. Samas on katsetamine tore ja huvi korral saab juba paremat tehnikat hankida. Samal põhjusel ma kitobjektiivi nii maha ei teeks. Algajale annab see võimaluse leida, mida ta rohkem soovib pildistada ning mis järgmisena oma fotokotti pista. Täpselt nagu Sinagi leidsid, et tahad end (ja oma last) paremini jäädvustada.
    Ilusate fotode saamiseks on vaja arvestada nii paljude nüanssidega, et ausalt öeldes võttis mul see alguses pea puhta kirjuks. Vaikselt süveneda ja enda jaoks asju lahti mõtestada on jälle mõnus. Nii-nii palju on veel õppida. Ma leidsin, et mu esimeseks objektiiviks oleks sobilik 18-105mm f/3,5-5,6. Sellega saab nii maastikku pildistada kui pikema otsaga inimesi püüda. (Aga jah, anna aga jalgadele valu ja astu kaugemale). Reisidel hea lihtne kaasas kanda.
    Minul oleks küll huvi fotopostituste vastu. Täitsa põnev on, kuidas inimesed oma pilte teevad ja töötlevad. Viimasele peaksin isegi rohkem tähelepanu pöörama ning oskuseid arendama, aga selleks oleks ilmselgelt terve ekraaniga arvutit vaja. Digifotograafias on järeltöötlusel paratamatult tähtis koht. Minu meelest Su pildid tõesti kaunistavad Su blogi ja on helged ning heledad nagu pealkirigi ütleb.

    • Katre

      Ma ei üritanud kit-objektiivi päris maha teha, vaid lihtsalt anda teada, et selle võimalused on ühel hetkel piiratud ja sa ütlesid väga õigesti ära, et ühel hetkel inimene (kes huvi tunneb asja vastu) avastab, milliseid pilte ta teha täpsemalt tahab ja mida siis järgmiseks juurde peaks ostma. Samas aga olen oma elus kohanud ka VÄGA palju inimesi, kellel on peegelkaamera ja kit-objektiiv ja lihtsalt klõpsutavadki ringi, teadmata, mida nad õieti teevad. Teadmata midagi kompositsioonist (no kui teha täisvaates pilti, siis võiks ikka nii pea pealt kui jalgade alt piltile natuke õhku ka anda ja samamoodi külgedele ka) ja üleüldse seadetest. Sellejaoks, et ainult automaat-reziimil pilte teha, pole ikkagi peeglil minu arvates mõtet. :D

      Aga jah, hetkel on kit-objektiivil ka minu fotonduses oluline koht, kui vaja suuremat seltskonda jäädvustada või maastikuvõtet teha, aga noh.. isegi nende asjade jaoks jääb tal midagi justkui puudu, mida ma tahaks. Vajadused rahuldab ära, aga tahaks rohkemat. Ja seda ma andsin ka mõista, et fotograafias ongi nii, et mida enam sa arened, seda enam sa tahad. :D

  • Anni

    Huvitav postitus.
    Ka mul on olnud suur unistus peegelkaamerat omada ning tahtsin samuti fotograafiat õppima minna, aga kahjuks läks teisiti. Hetkel olen ka unistuse peegli soetamisest maha matnud, sest pole võimalik nii suuri summasid välja käia :( Eesti naeruväärsed palgad.. Aga kui kunagi võimalus, siis teen selle unistuse teoks, seni aga pean seebikarbiga leppima..

  • Britt

    Minu jaoks on see hägune taust portreepiltide juures üsna vajalik osa, aga jah, nagu öeldud, siis ega kõigile ilmselt ei meeldi :) Aga minu jaoks lihtsalt toob pildistatava paremini esile ja annab pildile kuidagi palju juurde. Samas on sellel ka päris õhkõrn piir, et mismaani teeb pildi paremaks ja kuskohast juba häirima hakkab.

    • Katre

      Eks see oleneb natuke taustast ka. Kui taustal ikka mingid teised lõustad nagu mul sellel ühel näidispildil, siis mind isiklikult häirib, et on aru saada, kes võõrad inimesed kaadrisse on mahtunud. Nad võiks ju ikka kõvasti hägusemad olla. Täissuurusel fotol on näod ikka selgesti äratuntavad.
      Samas kui ma tahan pilti endast Kadriorulossi taustal (kasutan sama näidet siis nagu jutus), siis võiks loss ka taustal ikka terav olla, mitte ära udustatud et ei saa arugi, mis seal taustal on.
      Maitse asi ja muidugi oleneb konkreetsest pildist ka, et kas taust on ka oluline (et näidata, kus sa viibisid) või on soov mõttetu taust ära kaotada ja ennast esiplaanile tuua.

      • Britt

        No ega ma väga ei rääkinudki sellisest näitest, kus sul suvalised “lõustad” vastu vahivad, vaid üldisemalt kui lähedki pildistama kuskile, kus pole inimesi taustal segamas ja asja point ongi portreepilte teha :)

  • katu

    Väga hea postitus, sain kohe palju targemaks. Ja mina mõtlesin milleks oli vaja osta mehe vennal 5000 eurone objektiiv :D

  • Kätlin

    Mina olen koguaeg imestanud kuidas te Brittiga nii ilusaid pilte teete. Endal on Nikon D3200 ja endiselt avastan veel selle võimalusi… Aga loeksin kindlasti veel fotopostitusi…. :)))

  • Silja

    Meeleldi loen fotograafiateemalisi postitusi veel. Sa tundud olevat selline mõnusalt põhjalik ja selgitad pealtnäha keerulisi asju üsna lihtsas keeles.
    Ma olen juba 7-8 aastat hoogu võtnud, et omale fiksobjektiiv ka osta, nüüd lõpuks kavatsen selle ära teha. Aga see pildistamine käib mul ikka hooti, kord süvenen rohkem tehnikasse ja detailidesse, siis jällegi olen end lõdvaks lasknud ning teadmised koos sellega kadunud. Küllap uus objektiiv annab jälle hobile hoogu, ma loodan vähemalt :)

  • Mac

    heh, kunagi kui 50mm/f1,8 obje ostsin (küll Nikkori), siis tahtsin TÄPSELT samasuguse postituse teha :D või, noh täpselt samad mõtted olid.. et kitikaga ei olnud ju need ikkagi nagu “päris fotokaga pildid”, sest taust polnud udune.. ja kui 50mm oma sain, siis olin sellest NIIIIII vaimustuses, et pole seda vist üle aasta juba eest võtnud… Kuigi maastikupilte tehes olen alati enda peale kuri, et oma 18-200mm (f3,5) kaasas vedada ei viitsi, sest no… ärrrr… jalad ei jaksa nii palju maad tagasi kõndida, et fix-objega piisavalt suur pind pildile jääks… ainult detaile saab püüda….
    (aga mu postitus jäi tegemata… laisk olen)

    • Katre

      Jeepjeep. Tahakski sellist obje, mida saaks maastikufotoks kenasti välja zoomida ja millega hea uduse taustaga profiilikaid ka teha, et ei peaks objektiivi vahetamisega jändama. :D Mõnikord jääbki mõni pilt sellepärast tegemata, et ei viitsi vahetada või ei ole aega (no näiteks ekskursioon, ega keegi ei oota mu järel, kuni ma objesid küljest ära ja külge keerutan).

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga