beebiblogi,  Fotograafia,  igapäev

…kui suvisel ajal Saaremaal

Eelmise nädala kolmapäeval oli äratus eriliselt vara, sest ette tuli võtta pikk sõit Saaremaale. Eelmise päeva õhtul selgus, et mu ema ei saagi seekord Annabeli hoidma tulla, seega tuli käiku võtta ikkagi esialgne plaan, mis sisaldas seda, et Annabel tuleb meiega tripile kaasa. Ega muidu sellest midagi ei olnudki, aga kuna ta Tallinn-Viljandi reisi ajal juba autos kergelt kiunuma kukub ja kurdab, kuidas enam turvahällis vangis istuda ei viitsi, kartsin ma lihtsalt, et seda sõitu saab sellel tripil ta jaoks liiga palju olema. Esmalt 130km Tallinnast Virtsu, siis lühike praamisõit ja edasi Kuressaarde. Lisaks veel muud autosõidud, sest tahaks ju Saaremaad ka avastada.

Aga mis juhtus? Annabel tõestas, et ta suudab olla ikka ülimalt tubli reisikaaslane. Iga kord kui auto pikemalt sõitu läks kui 15min, jäi ta autos magama ja lühemad sõidud oli täitsa positiivses tujus. Tänu sellele ringi trippimisele tegi ta oma päevauned autosõitude ajal kenasti ära, sest oleks me vaid päevad läbi kämpas passinud, oleks ta õhtuks küll zombie olnud. Paar korda üritasime teda ikka reisivoodisse magama panna, aga kuna huvitavad hääled ja puhkuse melu oli ümberringi, siis ega Annabelgi rahulikult üksi voodis ei tahtnud olla.

Esimesel päeval Saaremaal me suurt midagi teha ei jõudnudki, kuigi jõudsime saarele juba kell 12, lõunal. Sealt sõitsime kohe kämpasse, kus natuke puhkasime. Siis otsustasime Kuressaare linnust tsekkima minna ja lihtsalt Kuressaaret. Sinna jõudes aga polnudki seal midagi vaadata. Oma lapsepõlvest mäletan, et Kuressaare linnus oli rohkem vaatamistväärt koht kui ta nüüd oli. Lisaks käib seal hetkel mingi ehitus (või renoveerimine) ka ja kõik kohad olid töömehi, lahtiseid kive ja muid ehitusvidinaid täis. Edasi käisime poes, ostsime lihhi ja läksimegi tagasi kämpasse.

Ahjaa, me käisime Saaremaal viiekesi ja meiega oli veel üks paar kaasas. Seega õhtuti tahtsime meie, suured inimesed, ikka kauem üleval olla, et saunas käia, grillida ja alkoholi lürpida. Ideaalis oleks Annabel kell 21 magama pidanud minema, nagu ta kodus ikka ja siis oleksime meie saanud rahulikult edasi istuda. Tegelikkus aga oli selline, et Annabel ei jäänud mitte mingit moodi magama niimoodi. Lihtsalt nuttis voodis. Lõpuks otsustasime Keioga, et paneme ta siis vankrisse ja võtame välja kaasa. Ma olin lauskindel, et ta vankris ka ainult röögib ja sellest ei saa küll asja, aga taas Annabel tõestas vastupidist – oli vankris vait kui sukk. Oli seal poollamakil ja vahtis lõket.. ja meid. Samas magama ei jäänud. Paistis, et ta ei julgend silmi kinni lihtsalt panna, kartes justkui, et ma kuskile ära kaon. Umbes kella üheni me esimesel õhtul tiksusime ja kui lõpuks kõik vooditesse läksid, jäi Annabel ka nagu naksti magama. Öösel ärkas ta ikka oma paar-kolm korda, aga kuna olin kaine, suskasin ta kiirelt rinna otsa ja magas edasi.

Järgmisel päeval võtsime ette natukene pikema autosõidu Saaremaa lääneosas. Kõigepealt natuke mööda Sõrve säärt (päris tippu ei viitsinud sõita), siis läksime Kihelkonnale ja käisime Mihkli talumuuseumis. Siis sõitsime Tagarannale, sealt Panga pangale ja lõpuks tagasi Kuressaarde. Pangal olla eriti pikalt ei kannatanud, sest tollel päeval oli ikka meeeeletult tugev ja külm tuul. Õhtul käisime Kuressaares sõbra sugulastel külas ja istusime pikalt seal. Samamoodi lõpetas Annabel oma õhtu vankris vaikselt istudes, kuigi sellel õhtul oli tema pilk üsna tappev. Kui vaid pilgud suudaksid rääkida, siis oleks tema näost saanud välja lugeda sadu erinevaid variante tülpimusest, pettumusest, igavusest ja eepiliselt tugevast magamissoovist. Aga noh, magama ta muidugi jääda ei tahtnud. Vähemalt mitte minu vankrikõigutamise peale. Lõpuks kärutas sõbra naine teda veidike aega ringi ja temal õnnestus ta magama saada. Kui siis Annabel tunni-kahe pärast ärkas, sõitsime tagasi kämpasse ja sealgi pani sõbra naine Annabeli magama, sest Annabelile oli vaja pudelist piima anda ja noh, minu nägemine paistis teda vaid rohkem hüsteeriasse ajavat. :D Sellel ööl ärkas Annabel minu mäletamist mööda millalgi varahommikul ainult ühe korra, kus ma siis ta lihtsalt reisivoodist välja, enda kaissu, võtsin ja ta ilusti edasi magama jäi.

Reedel oli juba pikk tagasisõit mandrile. Teel Kuressaarest Kuivastusse käisime läbi mõningatest ohtadest, mis maanteele peale jäid. Kaali meteoriidikraater avaldas mulle kõigest reisil nähtust kõige rohkem hämmingut. Ma polnud seal kunagi käinud ja oma vaimusilmas, teiste juttude põhjal, kujutasin ma seda kraatrit ette ikka palju-palju väiksema lombina. Ei olnud ju NII väike midagi. Täpselt parajalt suur ja täpselt selline roheline nagu ma lootsin. Maastik selle ümber oli ka eriti huvitav ja noh, mulle väga meeldis. Muhus käisime Jaanalinde ka tsekkimas ja ega rohkemaks enam jaksu ei olnudki, sest tahtsime ikka õhtuks tagasi koju jõuda. Järjestikust sõitu oli seekord rohkem, sest vahepeatusi vähem. Ja TERVE AJA Annabel lihtsalt lahises(magas) autos. No ikka väga palju. Ma pole iial näinud, et ta nii kaua järjest magada viitsiks, aga seda ta tegi. :D

Lühidalt kokkuvõtteks, et Annabel pidas end suurepäraselt üleval ja sai justkui aru, et tuleb paar päeva ära kannatada tavapärasest rohkem turvahällisõitu või vankris lebamist. Kuigi ilma temata oleks natukene lihtsam küll olnud, ei olnud ta igatahes üldse koormaks. Temata oleks ma küll reaalselt ka puhata(loe: magada) saanud, aga ringitrippimist ta ei seganud ja seega kõik läks hästi. Ilmadega vedas meil ka ülimalt, sest täpselt kolmapäeval läksid ilmad natuke soojemaks ja nüüd on natuke aega seda suve ka siin Eestimaal nautida võimalik. :)

Väga palju pilte ei klõpsutanud, aga mingi ülevaade ikka nendest vähestest olemasolevatest:

IMG_9220-1-2 IMG_9225-1 IMG_9232-1 IMG_9236-1 IMG_9260-1-2 IMG_9268-1 IMG_9272-1IMG_9184-1-3

19 kommentaari

  • Ka ema

    Kahju, et sa aastatki alkoholitarbimise vastu ei pea ja pidutsemist lapsele eelistad. Nii on, kui liiga noorelt lapsi saadakse. Kahju, kui beebi on koormaks ja hädasti vaja kaelast ära saada. Muidu olin sinust paremal arvamusel ja Annabelist on kahju.

    • Katre

      Ei mõista, mis see siia puutub. Ega ma teda klubisse kaasa vedanud ja ega laps nälga jäänud. Sa vist ei lugenud tekstist seda osa ka välja, kus ma mainisin, et laps ei ole üleüldse koormaks ja kaelast ära ma teda ka ei sokutanud. ;)

      Pidutsemise eelistamine on ka veits ülepaisutatud. Ma ei arva, et 1-2 õhtut kuus kaks siidrit või kokteili juua oleks eriline patt. 99% oma ajast on ju ikka laps esikohal. :)

    • Britt

      Ah, las see Katre olla, aga sul, kulla kommenteerija, oleks küll hädasti ühte napsu vaja. Või lausa kahte. Ma kujutan ette, et sa endale ise seda ei tunnista, sest sa oled siiski ema ja ei joo ühtki tilka enne, kui su laps(ed) pole vähemalt 18, aga noh, soovitaks ikka. Äkki hakkab parem :D

      Katrele nii palju, et ära pane tähele. Inimesed leiavad ALATI midagi inisemiseks. Oled sa siis liiga kanaema, et uurid millised peaksid olema lapse esimesed jalanõud, või siis paadunud alkohoolik.. :D

      • Katre

        Tähelepanelik olen ma ikka, aga ega see arvamus või kommentaar mind sügavalt ei puudutanud vms. Ma leian, et hea ema võtab lonksu alkoholi ja annab lapsele üks õhtu RPA-d. Halb ema oleks ma siis, kui ma oleks selle alksise rinna lapsele suhu toppinud või noh, alkoholijoomise nimel üleüldse imetamise lõpetanud. :D

  • Ma ka ema.

    Ka ema, kahju et sa päevagi kritiseerimata vastu ei pea, nii on kui oma elu elada ei suuda. Kahju, kui teised inimesed pinnuks silmas ja hädasti vaja oma kibestumust teiste peal välja elada. Muidu oleksid võinud oma tobeda arvamuse oma teada jätta ja mul on kahju, et selliseid Eestis eksisteerib :S.

    Väga vahva lugu Katre, esimese variandina oleksin ka ise kaalunud lapse viimist vanavanemate juurde.. sest olgem ausad , nii on kergem mõneti küll :D.
    Jätka samas vaimus!

  • MAI HIIUVÄIN

    Olen põline Saarlane aga ise polegi sellistes kohtades käinud.Ilusad pildid,sain ka targemaks! Olen ka vanaema ja lapsed on alatasaminu juures,on praegugi ja magavad.Ka minu tütar käib vahel kellelgi külas,vahest torisen ka,aga ikka võtan lapsed.See torisemine on vanemate inimeste komme,ära tee välja. Puhata tõeliselt saab ikka ilma väikese lapseta,muidu jääb asi poolikuks.Edu ja seiklusi edaspidiseks!

  • Mrs T

    Nii vahva :) Me käime abikaasaga igal suvel vähemalt korra Saaremaal. Turistilõksud on ka kõik üle vaadatud, mõnes kohas mitu korda käidud. Need jaanalinnud on minu meelest suht hirmuäratavad olendid!
    Ja Sõrve sääre tippu soovitan järgmisel korral ikkagi minna – seal on selline huvitav ja kummaline maailma äärel olemise tunne :) Mulle endale meeldib seal olla ja istuda, aga tavaliselt seltskonnas keegi ei viitsi seal hängida minuga. Jalutavad korra lõpuni, teevad paar klõpsu ja sügelevad minema. Ma võiks vist päev otsa seal istuda ja merd vaadata!
    Näiteks imehead eesti toidud Lümanda söögimajas. Aga hoiatan ette, et portsud on sellised, et pärast ühe toidu söömist kahe peale on ka kõhud punnis!

  • Veel ka ema

    Lahja alko joomine ei olegi mingi patt. Mulle meeldib vahel peale raskemat,kiiremat päeva juua 2,9% dlighti 0,33ml. Suvel eriti mõnus. Laps 10kuune ja olen temaga 24/7 koos kuna Imetan aga mul on ka ju mingit hetke mõnulemiseks vaja, välja pidutsema pole veel tahtnud kiirustada. Peale 3tundi selle pudeli joomisest toidan öösel veel korra ja arvan, et sellest pole küll midagi hullu.

    Ma ei arva ka, et patt on jätta laps vanaemaga kui ise tahtmine kuskile minna. Kõik lapsed polegi reisisellid ja emad isad tahavad ka ju omaette olla.
    Mina olen oma beebit kõvasti rändamisega harjutanid. Oleme nt 4korda Saaremaal mehe töö pärast kaasas käinud. Ta on superrahul alati ja nõus emme issiga kaasas käima, pole probleemi.

  • Elen

    Nii kahju nendest emadest, kes unustavad pärast lapse saamist ära iseenda ja oma mehe. Need on need emad, kellega ei ole mitte millestki rääkida, sest nende elu keerleb ainult selle ümber, mis värvi oli nende tibu kaka täna ja millised olid lapse gaasid eile.. Nii tore on lugeda ja kogeda, et sina Katre suudad jääda iseendaks ka pärast lapse saamist ( öeldakse ju, et laps peab kohanema vanemate eluga, mitte vastupidi ja see ei tähenda kohe kindlasti midagi halba!!!) Edu sulle ja loodan, et saame su suveseikluste kohta veel lugeda :)

  • kadiuustal

    Jah, kõik noored emad kaheksateistkümneks aastaks kodudesse luku taha! Ei mingit poes, sõpradega väljaskäimist, lõõgastumist ega ringi reisimist. Passigem ainult kodus. Ja siis imestatakse, kust tuleb depressioon. Soovitaks ka ema Teresale ühe siidri/veinipokaalikese paaki tõmmata :)

  • Kadri

    Nägin teid kolmekesi poes sisseoste tegemas Saare Selveris. Mõtlesin korraks isegi ligi astuda ja tervitada aga lõin araks (võibolla oleks imelik olnud tüütama tulla, et blogi loen :D). Aga igastahes Annabel on teil ikka väga armas ja tore lugeda, et reis meeldis :)

  • Lenks

    Lossis on paras seapesa praegu tõesti.Renoveerimine on täies hoos.Teevad nö vanade skeemide järgi.Taastavad kenasti ära :)
    Samas loss ise,käisime eelmine aasta,ning sattusime ajal,kui pooled kohad olid kinni,kuid siiski kulus meil päris mitu tundi,et kõik käigud,kohad,urkad ja näitused läbi vaadelda.

  • Agnes

    Nägin ka teid Saare Selveris. Annabel puuris ja uuris terve selle aja mind (ps. jube armas pilk tal :D ), kui kassas olite :)
    Väga väga armas laps :)

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga