Kõik Soomes elavad eestlased ühte patta?
Eile võis delfi naistekast leida pisikese artikli teemal, kuidas ma Soome kolimist ootan ja mida sellest arvan (link). Ega ma muidu seal lehel ei käia, aga oma artikli kommentaare läksin ikka huvist piiluma. Olin end juba ette valmistanud selleks, et ega sealt mingit takkakiitvat aplausi just oodata ei ole, vaid hoopis vastupidi. Õigesti tegin ka, ega polnudki. :D
Loomulikult olid osad inimesed kommenteerima tõtanud juba ilmselt ainult peale pealkirja lugemist. Teine osa äärmisel juhul paar rida lugenud ja kolmandad, kes isegi terve asja läbi lugesid, ei saanud lihtsalt poindile ja olulisematele kohtadele pihta. Aga selline see Eesti kommentaariumite rahvas ju ongi.
Enda artiklist tahaksin ma välja tuua sellise lõigu: “Arvan, et eestlased, kes Soome ikkagi oma vabast tahtest kolivad (mitte tööpuudusest või lihtsalt paremate töökohtade pärast), on seal ikka õnnelikud. Need, kes üle lahe vaid töö tõttu lähevad, võivad ilmselt millestki seoses kodumaaga tugevalt puudust tundma hakata, sest süda kuulub mujale. Minu süda aga kuulub sinna, kus on mu pere ja nendega koos olles olen õnnelik kus tahes.”
See oli ka mu üleüldine jutu point ja ma tihti unustan, et teised inimesed ei jaga sugugi minuga sama vaatepunkti või ei saa mu poindist aru. Eks ma olengi kohati tegelt natuke kehv seletaja ka ses mõttes. :D
Muidugi on mu pere ka minu vanemad, aga nende nägemise intervall jääks kolimise puhul arvatavasti täpselt samaks nagu see on seda siis, kui ma päälinnas elan. Kahju on mulle muidugi neist kaugemale minna, aga üritan mõelda seda rada pidi, et olen ju noor ja kui mul on võimalus, siis võiksin seda võimalust kasutada.
Täna sheeris keegi kuskil facebookis ühte teist samalaadset artiklit naisest, kes juba Soomes elab ja tema arvamusest (link). Lugesin sellegi läbi ja noogutasin lugedes aina pead kaasa. Minu arust väga ilusasti öeldud. Mõtlesin, et selle artikli kohta peaks küll paremaid kommentaare leiduma ja kui neid uurima läksin, siis.. noh, ei leidunud.
Ja siis ma hakkasin mõtlema selle üle, MIKS eestlastel selline sisemine vimm on absoluutselt iga teise eestlase vastu, kes Soomes elab või sinna kolida plaanib. Miks on inimeste silmis ainukesed põhjused sellise asja tegemiseks naiivsus, lootus mingisuguse parema elu järele, mugavuspagulaseks olemine jm?
Mina näiteks ei arva sugugi, et Soomes elu mugavam või parem olema hakkaks. Ilmselgelt on mul Eestis miljon korda mugavam, sest kõik on nii lihtne ja.. arusaadav. Kuidas saakski teisiti, kui olen seal terve elu elanud. Töö leidmine oleks mulle kindlasti Eestis mugavam ja kergem. Annabeli lasteaeda/kooli panemina ja tema seal hakkama saamine keele tõttu ehk ka. Mugav on ka rääkida igasugu imelisi võõrsõnu, mis on mulle kui sisse kodeeritud ja mugav on teada absoluutselt iga linna nime, maakonda ja muud säärast (ok, ega ma päris kõike vast ka ei tea ja liialdan, aga you get the point).
Mugavam ei ole Soomes kohe kindlasti ka paberimajandus ja muud säärased asjad. Sellega pole mul endal küll kogemust, aga noh.. kogenumad on rääkinud.
Ainuke asi, mis Soomes Eestist parem on, on palgad. Lihttöölise palgad veel eriti. Kas see ongi see asi, mis natuke kibestab? Et näed, läks ära Soome “parema” elu peale – kuradi mugavuspagulane. Ei võinud siis Eestisse kõpitsema jääda? Kas võib oletada, et nii rumalalt ja ühekülgselt arvavadki ainult need inimesed, kellel endal pole mingitel põhjustel võimalik välismaale ära minna või pole selle jaoks julgust? Sest eks see väljamaale kolimine ja NULLIST alustamine nõuab ju ka oma aega ja energiat, planeerimist ja muid EBAMUGAVUSI.
Kurat, nüüd mul läks mõttelõng sassi, sest Keio helistas vahepeal ja tahtis, et ma talle mingi Google Chrome’i addoni nime otsiksin. Midagi vist tahtsin veel öelda, aga mis seal ikka. Lõpuks tahtsin nagunii jõuda selleni, et tegelikult on see Soome kolimise teema nii ära leierdatud ja kergelt öeldes on kopp ees, kui suurt poleemikat selle üle aetakse. Mis see kellegi asi on, miks keegi sinna läheb ja miks see peaks kellegi elu üldse nii paljugi mõrudamaks tegema, et ta seda kuskil kommentaariumis lahata viitsib.
Elaks õige enda elu ja katsuks mõista, et kõik EI OLE MUST JA VALGE. Kõik inimesed ei lähe sinna AINUÜKSI raha pärast ja olemas on ka teisi põhjuseid ja vaatenurki asjale. Minul näiteks on üsna suva, kus ma elan. Ainuke asi on, et mulle ei meeldi elada väga väikeses linnas. No nagu näiteks Viljandi. Ärge saage valesti aru – Viljandi on mul igavesti südames ja kõige armsam linn maailmas, aga lihtsalt hetkel tunnen, et olen sellises eas, et tahaks lihtsalt elada.. kuskil.. rohkema melu ja rohkemate võimaluste keskel. Kes teab, võib-olla vanaduspõlves tahan väikelinna tagasi minna, aga selle üle pole mul ka praegu mõtet pead vaevata, sest elada tuleb ju hetkes.
Igatahes point on, et kui Keio näiteks oleks nõus minema kasvõi Bahamale või kolima Londonisse, siis oleks ma selle ideega samamoodi käpp. Why not? Mul pole plaaniski Eestit igaveseks hüljata, aga ma arvan, et muude riikide elukultuuri nägemine ja ise kogemine laiendab kindlasti ka silmaringi ja annab juurde uut elukogemust. :)
ma olen veel kirjutanud
Tripp lastehaiglasse
Insuldist ja haiglas käimisest ja…
20 kommentaari
Britt
Mina väidan ainuüksi oma suguvõsa ja nende tutvusringkonda vaadates, et sellist kibestunud juttu ajavad vanema generatsiooni inimesed, kellel ükski keel suus pole ja kes keelduvad ka õppimast, sest “ah, mis see mu vana pea enam võtab”. Aga teiste kallal võtma on nad väga tegijad!
Vähemalt mina ei tea ühtki endavanust või +5a vanemat inimest, kes sellise suhtumisega oleks välismaale minejate suhtes.
Igatahes naljakas suhtumine :)
B
Ma arvan, et sinu põhiline Soome kolimise põhjus on ju ka ikkagi töö- kuna Keiol on ju Soomes töö. Usun, et kui tal oleks Eestis hästi tasustatud töö, siis te sinna ju niisama lihtsalt ei koliks. Mitte, et ma kuidagi materdaks teid nüüd- oh ei, mul endal ka mees Soomes ja oleme mõelnud samuti sinna kolimise peale, kuid eelkõige ikkagi sellepärast, et mehel on ju seal tasuv töö.
Loomulikult pole mingi probleem sinna minna ja pere koos hoida, kui ennast siin miski kinni ei hoia. Kuigi see on nüüd küll täiesti vale, et Soome kolimine kohe mingi lust ja lillepidu on ja et inimesed ennast kohe mingist mugavustsoonis leiaksid. Iga uus algus on raske, ma arvan.
Edu teie edasistes plaanides! ;)
Katre
Noh, tema võib-olla on siin jah töö pärast, aga mina tulen esialgu ikka natuke teisel põhjusel. Ühel hetkel on lihtsalt paratamatus, et tuleb mul ka tööle minna.
Ikkagi ei tulnud Keio ka siia päris sellepärast, et keegi käis välja “pulli” idee Soome minna. Tema vanemad on siin juba oma 10-aastat tööd teinud ja seega on Keiol juba üsna väikesest peale see Soome asi ka poole kohaga sisse kasvanud. Talle meeldib siin tööl käia ja ta ei tee seda ainuüksi raha pärast, ise südames mujale igatsedes. Selles on see vahe. :)
miiu
minul on mustandites üks postitus tütre-isa suhtest, aga ma ei julgenud seda avaldada… sest selle point on natukene see, et selleks, et isa ja tütar saaksid üldse kunagi lähedasteks, peavad nad koos veetma aega, aga kui see aeg on pere jaoks väiksem prioriteet, kui raha, siis on nagu pisut jant. mina võin öelda, et mul on hästi raske mõista perekondi, kus keegi teenib kusagil kaugel perest eemal leiba, sest ma ei saa sellest lihtsalt aru. aga see, mida sina teed – st. viid oma pere kokku – on ju ainuõige. mis vahet seal on, kus te elate, kuni te olete koos?
merily
Mina kiidan sinu mõttekäiku ainult heaks! Mulle meeldis üks pöördumine hr Lukase poole, kus kirjutati “Kus on hea, seal püsitakse” ja olen sellega täitsa nõus. Kuigi sa enda artiklis ei vihjanud kuidagi, et Eestis halb oleks, aga olgem ausad, et Soome riik mõtleb rohkem oma kodaniku peale. Ja teiseks elame me ju ajal, kus reisimine aina lihtsamaks läheb. Ringi võib rännata, silma ringi laiendada ja siis elukogemust ju ka rohkem. Tagasi saab alati tulla. :)
merily
*silmaringi
Mannu
Need, kes lalisevad välisriiki kolimise eemal pole ise ilmselgelt võimelised oma mugavustsoonist välja astuma. Olen ise kolmel korral välismaale kolinud (küll mitte päriseks, aga hooaeg on üsna mitmekuune periood) ja oli ka siis heietajaid, et miks ma lähen ja miks seal parem on. Aga miks mitte, noorus ongi selline aeg, kus tuleb proovida uusi asju ning see kogemus, mis välismaal ise hakkama saamisega tekib, vot seda ma ei vahetaks mitte millegi vastu, see on lisaks silmaringi avardamisele ka mitmel muul viisil arendav. Seda enam, et pool Sinu perekonnast seal on, kiidan Sinu otsust kahe käega! :)
Virsik
Sa ei pea kellegile midagi toestama ega enda pere otsuseid oigustama. Kui see on parim teie perele, siis nii ongi :)
Ise kolisin Eestist ara 3 aastat tagasi ja see suhtumine osade eestlaste poolt on olnud koike muud kui positiivne. Elan uhes lounamaa riigis ja siinne kultuur, kliima, inimesed on koik Eestist nii erinevad ja seetottu oli ka kohanemisperiood raskem ja pikem. Nuud kui juba siinse eluga ara harjunud, ei kujutaks enam end Eestis ette. Inimene harjub koigega ja on voimeline tohutult arenema, aga selleks tuleb astuda see uks samm, valja oma mugavustsoonist.
Olen elanud ka 1 aasta Helsingis ja mulle vaga meeldis, eriti see et Tallinn on nii lahedal kui koduigatsus peaks peale tulema.
A.K.
Ma ühes asjas vaidleks sulle vastu…mul mitte ei puudu julgus mujale riiki kolida, mul puudub selleks igasugune soov. :) Absoluutselt ei tõmba Eestist ära, kohe mitte miski ei tõmba. Kõige vähem Soome, täiesti idiootse paberimajanduse ja asjaajamisega riik. Viimasel ajal võtab mul karvad turri juba Soome mainimine, see on rohkem seotud sellega, et kui Soomes on firmal tütarettevõte, siis noh elu läheb palju keerulisemaks ja lihtsalt ei saa aru, kuidas saab asju nii keeruliselt ajada. :)
Ma samas tunnistan, et inimesed, kes kiideldes parema palga peale jooksevad ja kirjuvad Eesti madalaid palku ja nõmedat riiki on lihtsalt harimatut ja kitsa maailmapildiga. Ega siin Eestis midagi paremaks ei lähe ka, kui keegi siia ei jää, et seda riiki üles töötada. Ega Soomest ka kohe peale Talvesõda rikast Põhjamaad saanud. Nii et mind tõesti häirivad teatud tüüpi minejad oma halaga, mingu ja jäägugi siis. :)
P.S. See ei käinud muidugi sinu ja sinu pere pihta. :)
Katre
No minu arust on ka õigustatud natuke manitseda, kui lihtsalt palga pärast joostakse, aga point ongi, et päris kõik ka ainult ühte asja ja sihti silme ees ei näe.
Ja sinu kohta, et ega keegi käsegi kuskile minna, aga seepärast et ise ei taha, ei ole nagu õige ka teisi ja nende valikuid halvustada (lõpp ei käinud sinu kohta). :D
Pirts
Enda postituses kirjutad, et mis see kellegi asi on, miks inimesed Soome kolivad ja kommentaariumis kirjutad, et palga pärast minejaid võib “natuke manitseda”? Mina olen ka üheksa aastat juba välismaal elanud (küll mitte Soomes) ja seda sellepärast, et mu ema kolis siia justnimelt parema palga pärast. KUI ma otsustan peale ülikooli siia tööle jääda, siis teen seda samuti palga pärast. Kas peaksin siis seda häbenema ja ütlema, et mul on riigiga “side” nagu sinu sõnul Keijol Soomega ja sellepärast töötan välismaal? Sest siis ei saa mind “natuke manitseda”?
Eliise
Mina olen Soomes tööl olnud juulist saadik, eelmisel aastal olin siin 4 kuud praktika t6ttu ja 2012. aastal 5 kuud vahetus6pilasena. Tulin sellepärast, et kutsuti tööle tagasi samasse kohta, kus eelmisel aastal praktikal olin. L6petasin suvel ülikooli ning ei kahelnud minekus: Eestis oleksin hakanud nullist tööd otsima ning midagi otseselt kodus hetkel kinni ei hoia. Ja olengi ainuüksi töö pärast siin – palk v6imaldab säästa ning CVs hiljem erialane töö välismaal tuleb vaid kasuks. Nimetagem seda mugavuspaguluseks v6i milleks iganes, ma ei ole sellistele aruteludele suurt tähelepanu pööranud. Tean, et kui oleks samaväärne pakkumine tulnud Eestis, oleksin kindlasti Eesti jäänud.
Piret
No Delfi kommentaarid on alati õelad olnud ja õelaks nad ka jäävad, sellest ei tasu ennast morjendada lasta. Samas Soome kolimise osas pole ma ise kunagi aru saanud, et miks sellest artikleid treida, mine, ela, ole, miks sellest kirjutada? Delfi on pool aega nagu mingi Eesti vs Soome võitlustander niikuinii, ükskõik mis ajal Delfi lahti teha, leiab sealt peaaegu 100 protsendilise tõenäosusega artikli teemal ma-ei-tule-siia-pommiauku-Eestisse-enam-kunagi-tagasi või siis midagi vastupidist stiilis Soome-elu-ei-ole-tegelt-muinasjutt (teemaväliselt, ma arvasin alati, et nad ise seal Delfis vorbivad neid artikleid valmis, nii et aitäh, tänu sulle sain teada, et vähemalt mõned neist on ka n-ö päris inimeste poolt kirjutatud:D).
Ühesõnaga, mis ma öelda tahtsin on, et mine muidugi, pere peabki koos olema, lihtsalt kui sa ise endale seda nõmedate kommentaaride laviini kaela ei taha saada pole mõtet ka selliseid artikleid kirjutada. (Kõlab natuke didaktiliselt, aga pole üldse halvaga mõeldud)
Karin
Minul on jälle paar näidet oma tutvusringkonnas, kus pered elavad välismaal, saavad meie mõistes head palka, aga endaga hakkama ikka ei saa. Tööd tehakse teinekord topelttunde võrreldes kohalikega, kuid elukallidus (üür peamiselt) sööb kõik ära.
Siis olen mõelnud, et milleks see tõmblemine? Eestis võiks ju ka samade töötundidega täitsa arvestatava summa teenida. Lisaks on alguses pereisad pikalt üksi välismaal olnud, seetõttu on suhetesse pingeid lisanud ka lahusolek.
Mina ei kritiseeri kellegi eluvalikuid, kuid vahel olen jäänud mõtlema, et kuidas keegi tahab oma elu keerulisemaks elada. See ei käi muidugi kõigi kohta.
kristel
Oh, muudkui kriitika. :D Ma ei tea miks inimesed alati halavad, et miks keegi läheb, kas tal aju on, palga pärast minna???, teie pärast Eesti selline ongi, mida sa kirjutad kui kriitikat ei taha, miks sa end välja vabandad- kas on mida häbeneda??? Selle all ma ei taha konkreetselt kellegi pihta pori loopida, veel vähem blogi autori pihta vaid öelda, et millegi pärast läheb kõigile korda kellegi võõra elu. Ometi ei tee kriitik oma rahakotiraudasi lahti, et näidata kui hästi tal Eestis läheb.
Ka mina olen Soome minna tahtnud, aga pelgan võõrkeelt. Muidugi on mehel Eestis töö ja kohustused vanavanemate maakodu korrashoiu ees. Muidu unistan ka mina teisest riigist, küll mitte Soomest, aga Saksamaa meeldib väga! Eesti on ilus ja valus.. mitte valitsuse vaid rahva enda pärast. See õel ja roostes suhtumine on 1 põhjus, miks unistan ilusast väikelinnast võõral maal (mitte, et seal inimesed käed laiali ja naeratus huulil vastu tormavad, aga vähemalt pole piinlik, et on minu rahvus). Olen olnud alati maalähedane inimene, aga elanud linnas. Kindlasti on välisriigil ka palju miinuseid, kuid kui ei käi ja ei ela, siis ei näe ega kuule. Mida oskab üldse kritiseerida inimene, kel karvad juba välisriigi mainimisest turri lähevad? Muidugi on hea palk 1 põhjus minna, aga see on poonus mitte põhjus. ;)
Igal-juhul elan ma Katrele ka edaspidi kaasa ja hoian pöialt, et ta rahule jääks. :) Kallistan nii tublit emmet kui tema imearmast Tibu. Pere peabki koos olema ja tõesti müts maha, et lähed. Algul on raske, aga kindlasti harjud ja mehe kõrval on hea.
kristel
pool teksti läks kaduma. :D
Eve
Olen täiesti nõus, mis vahet seal on kus sa elad. Peaasi et ise rahul oled ja su ümber on armastav perekond. Ka mina järgnesin elukaaslasele välismaale ja ei ole pidanud apsull seda otsust kahetsema, kuigi Eestit ja seal olevaid sõpru igatsen aga milleks meil Skype olemas siis on :) Jõudu ja jaksu teile kõigile.
Kaidi
Tõesti ega kõik ei lähe välismaale ainuüksi raha pärast või mugavusest nagu enamus arvab .
Mina, noor neiu tulin Soome 2013.aasta peale jaanipäeva ise kõigest 18.aastane ,kool Eestis lõpetamata ja veel rase ,keeleoskus täielik null.
Kindlasti ma ei tulnud Soome parema elu pärast ,ma tahtsin ,et mu lapsel oleks isa ja minul mees kellega koos ühist tuleviku rajada .
Ainukeseks variandiks jäigi Eestist lahkumine ,kuna mees on soomlane ja tema töö ja tegemised on enamus siin .
Eks alguses oli raske ,aga ma usaldasin oma meest ja ta räägib suurepäraselt eesti ja soome keelt ja ma ei kartnud midagi ,kuigi võõras riik ja koos sündimata lapsega veel, no ei olnud kerge sugugi üldse!!!
.
Birgit
Absoluutselt sinuga nõus. Ma pole mitte kunagi aru saanud nendest kritiseerijatest, kes hädalavad, et miks eestlased ära kolivad ja mis neil viga on. Ma küll ei tunne ennast puudutatuna, aga vahest natukene viskab üle,:D Kuigi jah, nagu siin eespool ka keegi mainis, siis need torisejad on enamuses vanemad inimesed, kes on kinni mingites oma elutõdedes. Samas budus olen ka märganud mõnda nurisejat, et on siis ka seal parem elu, et sinna ronisite. Mind ennast on alati külmaks jätnud et kes kuhu läheb ja kuidas elab. Kui reaalselt inimene ikka tunneb ennast kusagil teises riigis koduselt ja hästi, on üldiselt rahul, siis miks peaks olema kellegil teisel midagi öelda. Ise olen ka elanud Soomes juba poolteist aastat ja hakkan vaikselt rohkem ära harjuma, kuigi vahepeal on Eestis igatsus ikka peal. Ma ei kujuta ette et milline inimene istub delfi kommentaatori näol arvuti taga, sest igasugust jampsi sealt tõepoolest tuleb
Liisa
Tere! Olen hetkel Inglismaal ülikoolis ja minu tulevikuplaanid on küll seotud Eestiga, kuid mitte Eestis. Kui lugesin Lukase sõnu siis jäi küll suu lahti ja mõtlesin, et kas sellise Eesti heaks tahangi tulevikus töötada. Tegellikuses on hoopis nii, et mitte ainult Eestist ei lähe inimesed minema, vaid lähevad ka teistest riikidest. Me elame ajas, kus üha enam levib mõiste maailmakodanikust ja ma olen kohanud väga palju inimesi, kes on pärit ühest kohast, elanud teises, õppinud kolmandas ja töötanud neljandas ja küsides nende päritolu tuleb vastus, et nad on hoopis Euroopa kodanikud. Jah, eks see ole Eestile suurem valu, kuna meie rahvaarv on ka väiksem. Reisida on ju põnev ja selle õige tunde saab ikkagi kätte alles siis kui pikemalt kohapel oled. Ka keele saab suhu alles siis kui muud valikut ei ole. Mina julgustan kõiki ikka maailma nägema ja sedasi Eestit teistele näitama. :)
Edu!
Liisa