Iga blogija suurim õudusunenägu

Eile õhtul, mis õhtul, pigem südaöösel, juhtus minuga maailma kõige hullem asi, mis ühe blogijaga juhtuda saab. Sattusin kuidagi faile, mis mu kodulehekülge toimiva panevad, FTP kaudu näppima. Kes aru saab, millest ma räägin, siis teadke, et ma ei teinud seda sugugi mitte esimest korda ja oma blogi kujundamiseks kasutan FTP programmi päris tihti. Tean väga hästi, kuidas see toimib ja mis see on.

Lühidalt öeldes on see üks programm, kuhu sa laed kõik vajalikud failid üles, et kodulehekülg jooksma panna. Kui need failid sealt kaovad, pole ka kodulehekülge. Ja noh, mida mina siis tegin? Ma vajutasin ühtäkki klaviatuurildelete nupule, sest tahtsin ühte üleliigset faili ära kustutada, aga selle tulemusel hakkas programm järjest lihtsalt KÕIKI blogifaile kustutama ja abort nuppu ei leidnud ma kuskilt. See oli umbes täpselt sama, kui vaadata kuidas su kodu  su silme ees maha põleb, kujutasin ma ette. Kogu blogielu jooksis silme eest läbi ja ma ei saanud sinna mitte kui midagi teha.

Blogiaadressile minnes ilutses seal “kenasti” 403 forbidden tekstike, mis andis märku et lehekülge pole olemas ja KÕIK oli kadunud. KÕIK! Oi, ma ei suutnud ennast ära kiruda. “Oli mul vaja näppida?” No oli. Mul on ikka kombeks mingi aja tagant mingi rumala liigutuse tõttu kõik ilus ära rikkuda. Olen seda elus varemgi tunda saanud.

Aga mis seal ikka. Tuli wordpress uuesti peale installida ja blogi üles ehitada. Minu viimane backup blogipostitustest oli tehtud augusti alguses, seega kuni augusti alguseni sain ma kõik postitused/kommentaarid siia kenasti tagasi tõsta, aga olin ahastuses mõttest, et kõik viimase kuu aja jooksul tehtud postitused on kui tina tuhka kadunud. Muidugi ka kogu blogi statistika, installitud pluginid ja muu. Eiiiii…

Nagu ikka, on absoluutselt kõige puhul üks igati hea, lausa parim, sõber Google, mis muidugi ütles, et “mis kustutatud, see kustutatud,” aga nagu te teate, et kõik, mis kord internetti riputatud, jääb siia ikkagi rippuma. Tänu sellele õnnestus mul tunni-kahe pikkuse vaevaga kõik postitused augusti algusest saati ikkagi siia tagasi lisada. One by one. Kuidas? Nimelt puhverdatud lehekülgede abiga.

Mis on puhverdatud lehekülg? Noh, selline asi, et kui te näiteks otsite googlest mingit lehte, avate selle ja näete, et “Oih, seda lehte ei leitud” ehk et see on vahepeal ära kustutatud-muudetud. Siis on selline võimalus, et googleotsingute kõrval on väike nooleke, millele vajutades on võimalik lehekülge puhverdatud (cahced) olekus vaadata. See tähendab siis seda, et Google või brauser on selle lehekülje algse koodi oma mällu talletanud ja on võimalik näha algset konteksti. (Nii saate näiteks Merje või mõne muu tegelase kustutatud sissekandeid ka uuesti vaadata ;)) Niimoodi googeldasin ma siis kõiki oma blogiposte ja kopeerisin nad ükshaaval siia ümber tagasi. Huh, vähemalt sedagi. Postitused on alles!

Siiski aga ei suutnud ma seda olukorda täiuslikkuseni lahendada või taastada. Blogipostid sain küll tagasi, aga kahjuks kommentaare ümber kopeerida ei õnnestunud, seega on kõikide viimase kuu aja postituste kommentaarid kadunud. Ja ausalt öeldes on see mu jaoks väga piinlik ja kurb. Ma väärtustan iga viimset kui kommentaari, mille te mulle jätate ja mõtlen aina, kuidas ma ei saa aru, kuidas mõned blogijad üldse niimoodi elada suudavad, et neile kommentaare ei jäeta. Kommentaarid ongi ju blogimise parim osa! Tagasiside, arutelu, hellyea!

Igatahes vabandan piinlikult ja südamlikult absoluutselt KÕIKIDE oma kommenteerijate ees, et ma teie armsad ja abivalmid sõnad ära kaotasin ühe rumala vea tõttu. Ärge siiski kommenteerimisest loobuge, sest ma sain juba oma vitsadega nahutatud ja enam ma suvalisi faile kuskil näppima ei lähe. Veelgi enam. Peaks vist klaviatuurilt deletenupu ka üldse küljest ära võtma. Ega temast kunagi tegelikult head nahka ei ole. :/

Kõikidele blogijatele aga ka õppetunniks, kes selfhosted blogi peavad või kellel kalduvus sellist ebaõnne ligi tõmmata. Minge kohe ja backupige oma blogi kuskile ära. Veelgi parem, lülitage sisse automaatne backuppimine! Muidugi need võivad ka seda teha, kes blogi endiselt bloggeris või wordpress.com‘is peavad, sest teadagi on ka seal kogu blogi kustutamine ainult ühe nupuvajutuse teha. Kunagi ei või teada, millal sa unesegase peaga südaöösel sinna vajutada võid…

EDIT: Kuigi ma siin pühalikult lubasin, kuidas ma enam igasuguseid ebavajalikke asju torkima ei lähe, sain ma sellega järgmisel õhtul ikka uuesti hakkama. Ma kohe ei suuda eemale hoida. Selle tulemusel pidin ma kõike JÄLLE otsast peale tegema, kuni lõpuks otsustasin ühendust võtta oma koduka majutajaga. Veebimajutus.ee klienditugi tuli mulle toredasti vastu ja justkui jumaliku sõrmeviibutusega oli nende taevalikus võimuses minu ebaõnnestumised õnnistada ja kõik postitused koos kommentaaridega taastada. Aitäh!