Friday night

Eile õhtul tulid mõned sõbrad-sõbrannad meie juurde enne peole minekut end soojendama. Pakkusime rõõmuga enda pool istumist, et ise ka natuke seltskonnast osa saaksime. Terve eilse päeva üldiselt rääkis Keio ka sellest, et ma võin ka õhtul sõbrannadega peole minna, kui tahan ja ta täitsa meelsasti jääb Annabeliga koju ning ma olen ühe vaba õhtu ära teeninud küll. Kuna mu sõbrannad plaanisid minna Venusesse, siis ma eriti huvitatud asjast ei olnud, aga otsustasin lõpuks pakkumise siiski vastu võtta. Natuke jalga keerutada võib ju ikka.

Kuna mu külmutatud piimavarud on otsakorral (2tk läks Tartusse kaasavõttes täitsa raisku ja ühe kasutasin aastavahetusel), siis üritasin ma eile 3 korda piima välja pumbata – ei tulnud tilkagi. Peolemineku plaane see aga ei rikkunud, sest kui Annabel kella 00-01 paiku ööunne jääb, magab ta reeglina ikka hommikuni ja seega olid sõbrannad ka lahkelt nõus ära ootama, et ma Annabelile viimse söögikorra saaksin anda ja kohe pärast seda taksoga linna minna. 

Linna läksime me veidi enne kella ühte ja Annabel ei maganud siis veel tegelikult eriti hästi ja Keio ja mõned poisid jäid veel meile teda kantseldama. Pool tundi hiljem, kui ma koju helistasin, oli Keio üksi ja Annabel magas kenasti. Mina aga keerutasin tantsupõrandal jalga. Kella kolme paiku tundsin, et aitab kah.

Klubist lahkudes helistasin Keiole, et kuidas olukord on. Annabel olevat just üles ärganud ja rahulikult tegelusmatil tsillinud. Kui ma pool tundi hiljem koju jõudsin, nuttis Annabel mind igatsevalt. Keio sõnutsi oli ta nutnud ainult umbes 5 minutit. Vahetasin kiiruga riided, eemaldsin meigi ja pugesin talle siis kaissu ning pakkusin lohutuseks end süüa ka. Ühesõnaga mängis Annabel eile natuke vingerpussi ja ei tahtnud miskipärast pikka järjestikust ööund teha. Samas aga veendusin mina, et tegelikult niimoodi ~3 tunniga on võimalik üks väike lõõgastav (kaine) linnatiir teha küll, isegi kui piima varutud ei ole.

Kaks tundi tantsutamist oli täitsa piisav aeg väikeseks hingamiseks ja öömelu nägemiseks üle pika aja. Ega ei teagi, kas olen mina muutunud või on linn igavamaks jäänud või oli asi mitte purjus olemises, aga enam eriti ei tõmba linna pidude poole. Võõras oli näha nii palju inimesi üksteise seljas kargamas ja tunglemas ja üleüldse on klubitamine minu arust kuidagi eriti mõttetu, kui mees olemas. Tantsin ma nagunii ka kodus üksi ja seltskonnaga meeldib mulle pigem mööda vanalinna pubisid seigelda. Ööklubid ei ole väga minu teema. :)