Escaper põgenemistoa kogemus

Kes mäletab ja kes ei mäleta, siis umbes aasta tagasi käisin ma sõpradega esimest korda põgenemas. Ehk siis käisime mängimas niisugust mängu, kus sind lukustatakse seltskonnaga umbes tunniks ajaks ühte ruumi kinni ja ülesandeks on sealt siis võimalikult kiiresti põgeneda, lahendades erinevaid mõistatusi ja pannes proovile oma sisemine MacGyver (sõbranna sõnade järgi :D).

Kuna kogemus oli niivõrd positiivne ja vägev, lubasin suure suuga, et mina tahaksin küll hirmsasti KÕIK Eesti põgenemistoad läbi käia ja aina veel ja veel põgeneda. Hea on öelda, et täitsa tühi lubadus see ei olnud, sest selle aasta jooksul olen ma ikka mõnda põgenemistuppa veel luku taha sattunud.

Kuna mu parimad sõbrannad polnud iialgi veel põgenemistoas käinud, siis tuli nendega ükskord jutuks, et peaks pead kokku panema ja minema. Uurima, kas meie gängbäng on päriselt ka nii nutikas, kui me lauamängudes või niisama oma meetingutel olema paistame. Valikuks osutus ESCAPERi nimeline koht ja toaks HULLU KELDER. Ma ei teagi, kuidas ma seda niimoodi kirjeldan, et ma midagi ära ei spoiliks, sest long story short – see on siiani P A R I M põgenemistuba, kuhu minu jalg kinni jäänud.

REAALSUSTAJU KAOB
Escaper ise väidab oma kodukal näiteks, et nende mängud on tipptasemel eriefektidega ja ma pean seda fakti kinnitama, sest see vastas täielikult tõele. No ausalt. Ma vihkan õudukaid (st ma ei vaata neid kategooriliselt kohe üldse mitte, sest ma olen LIIGA nõrganärviline) ja seal põgenemistoas olles oli mul reaalselt ka soov sealt kiiresti välja saada. Või noh, õigemini olin ma liiga hirmul, et sealt välja saada üritada ja ma pigem soovisin, et ma sinna samma kohe ära sureks ja enam ei peaks seal õuduste küüsis piinlema. :D

Täiesti arusaamatu mu jaoks, et sa tead küll loogiliselt mõeldes, et sa oled täiesti safe. Et mitte midagi õudsat ei saa seal mitte kuidagi moodi lihtsalt olla ja kuskil lukustatud ruumi taga valvab su tegemisi heatahtlik inimene (mängu läbiviija) ja noh, mitte midagi halba ei saa lihtsalt juhtuda, AGA IKKAGI. Ma unustasin mingi hetk täielikult selle turvatunde ja hakkasin lihtsalt mõtlema, kuhu ma end mässinud olen. Äkki ma reaalselt ka kõndisin ise kuskile hullu keldrisse sisse ja maksin selle eest raha ka veel peale?

Ideepoolest ju nagu väga hea võimalus mingitele sarimõrtsukatele näiteks. Reklaamid end kui põgenemismängu läbiviijat ja peaaegu täiesti ametlikult lihtsalt ootad, kuidas inimesed ise sulle sülle jooksevad. Ühesõnaga, jah, vot sedamoodi hirmus oli, et ma hakkasin kartma ja see kõik tundus liigagi reaalne. Vot seepärast SOOVITAN! Üheski teises põgenemistoas ei ole mul sellist hirmu varem tekkinud ja alati on kuidagi väga rahulik kulgemine olnud.

MÄNGU KESTVUS JA MAHUKUS
Mängu kestvus oli samuti varasematest põgenemistubadest kõige pikim – 90 minutit. Esiti mõtlesin küll, et poolteist tundi põgeneda tundub päris kurnav ettevõtmine, aga kuna mäng oli ikka tõõõeeeliselt mahukas, siis see aeg oli ideaalne. Või noh, meie pääsesime vihjete abil toast välja umbes 30 sekundit enne aja täis tiksumist, seega tegevust ikka jagus ja isegi vihjete abil oleksime me sinna peaaegu, et kinni jäänudki. :D

Mäng oli väga hästi algusest lõpuni läbi mõeldud ja korraldatud. Iga vihje või lahenduse leidmisega kaasnes omakorda midagi uut ja tundus, nagu see ei lõppekski iial.

Oh, kus ma tahaks iga viimsetki detaili arutada, meenutada ja läbi käia, aga sellisel juhul poleks teil lihtsalt enam põnev endal sinna minna. Parem lihtsalt minge ja valmistage end ette selleks, et ilmselt olete te täiesti hukule määratud ja ei pääse sealt enam kunagi (muhahahaha).

ASUKOHT JA INFO
Kellel vähemalt siiamaani lugemisega on tekkinud huvi, kus seda mängida saab ja palju see maksab, siis ESCAPER põgenemistuba asub Tartus Tiigi tänaval ja grupi peale kokku on hinnaks 50 eurtsi. Ma reaalselt tahaks lihtsalt põlvili maha langeda ja paluda, et minge käige ära ja siis kirjutage mulle facebooki postkasti oma muljetest, et oleks kellega arutada ja kogu mäng algusest lõpuni läbi analüüsida. :D

Sõbranna Taive ütles isegi pärast mängu, et kui tema võimuses oleks, siis ta kustutaks selle mängukogemuse oma ajust igaveseks, ainult selleks, et UUESTI minna ja PAREMINI üritada. :D

—

Aga, kuna sõbrantsid olid minuga kaasas ja nad olid nii enne kui pärast oma esimest põgenemistoakogemust ülipõnevil ja positiivsete laengutega täidetud, siis ma küsisin neilt, et nad oma muljed ka mulle paari lausega kirja paneks, et teile jagada. Mida rohkem arvamusi, seda uhkem, eksole?

Lii: “Mina ütleks, et üliäge kogemus. Ei osanud midagi nii lahedat oodata. Adrenaliin oli laes kogu aeg, hirm ja uudishimu vaheldumisi, et mis edasi saab. See tegigi nagu asju lahedaks, et tahtsid võimalikult ruttu välja pääseda, et rekordit teha ja hirm oli nii suur, kuigi teadsid et karta pole midagi. Loogiline mõtlemine pidi täiega ikka töötama. Ma soovitaks küll kõigil sinna minna et üks meeldejääv kogemus saada.”

Taive: “Põgenemistoas elustus minus täielikult mingisugune sisemine MacGyver. Külastatud tuba oli nii reaalne ning kogu tegevus toimus sellise kujuteldava piiri kriitilises läheduses, mille ületamise korral oleks see juba too much olnud. Seega tahaks kiita ka oskuslikku meeskonda, kes seda piiri äärmiselt hästi tunnetasid. Usun, et see, kui vaimselt väsinuna ja sama ajal ka emotsionaalselt laetuna põgenemistoast väljusin, annab selge signaali sellest, et THUMBS UP!”

Tiina: “Koht ise tekitas juba saabudes vajaliku efekti – väike uks maa-alusesse keldrisse, pimedus ja ärevus selle ees, mis kohe juhtuma hakkab. Toas olles ja mõistatusi lahendades kogesin mõnusal hulgal närvikõdi ja põnevust, adrenaliin oli laes! Ülipõnev ja äge koht, millest rääkisin teistele sõpradele veel mitu päeva hiljemgi suure õhinaga. Nüüd kardan ainult seda, et ootused põgenemistubade ees on nii suured, et järgmistesse minnes võin pettuda. Latt seati ikka väga kõrgele igatahes!”

—

Peagi on Escaper lubanud avada ka uue toa nimega VOVA SÜNNIPÄEV, kuhu me plaanime sõbrannade ka kindlasti kaema minna. Parem oleks, et see siis samamoodi ootustele vastaks, sest nagu Tiinagi ütles, et pärast Hullu keldrit on latt ikka väga kõrgel. :)

PS. Ma oleks kohutavalt tahtnud siia postitusse ka MEIST pilti panna, aga teate, me unustasime oma tripi ajal Tartusse ja suures ootusõhinas eesootava mängu ees pilte üleüldse teha ja mängutoas tehtud pilt meist oli noh… ee.. over-exhausted nägudega, mida ma ei julge siia küll jagada. Kes tahab, otsib selle õuduse ise Escaperi facebooki lehelt üles. :D