igapäev,  Laps

Ema ja tütre datenight

Ilmselt küll saab pea 98% mu viimase kolme aasta päevadest “ema ja tütre” päevadeks nimetada, aga eilne õhtu oli siiski kuidagi teistmoodi ja eriline mu jaoks. Nimelt pole ma Annabeliga tegelt iial väga kahekesi kuskil käinud. Noh, poes ikka ja mänguväljakul ja asutustes, kus mul on vaja asju ajada ja selliseid satse.. Ja eks me ikka oleme käinud väljas söömas ja veepargis ja üritustel ja igast kohtades ka, aga alati on meiega siis lihtsalt veel keegi kaasas olnud ehk et mitte ikkagi kahekesi.

Ma lihtsalt olen natukene peljanud temaga KAHEKESI mingeid selliseid ettevõtmisi teha, sest noh.. temast ei ole veel eriti adekvaatset jutukaaslast ja kuigi ta tegelikult oskab ennast väga hästi avalikkuse ees ja poes (jms) üleval pidada, ei tea ikkagi kunagi, kuidas ta just siis võib ennast üleval pidada, kui just nimelt tahaks, et hästi. Ja sellepärast, et mul IGAV ei hakkaks ja oleks kellegagi veel suhelda, on alati olnud keegi kaasas kui kuskil käia ja midagi teha sellist suuremat.

Umbes nädal tagasi aga hakkas mul peas küpsema plaan, et laupäeval Annabel meie esimesele deidile viia. Tea, kas asi on selles, et mul endal lihtsalt ei ole võimalik deitidel käia, sest ma olen praktiliselt kogu aeg temaga ju hõivatud, või mitte, aga ilge deidile minemise isu lihtsalt oli. Ja miks mitte hoopis Annabeli rõõmustada ühe toreda õhtuga väljaspool kodu, eksole. :D

img_7997-1

Nõndaks siis sai kavva võetud, et viin neiu pärast lõunaund õhtuootele Tassikookide kohvikusse (link) head ja paremat maitsma. Tundus igati sobilik paik väikesele neiule, sest menüüs on ju AINULT MAGUSAD asjad – mis saaks mitte meeldida. :D

Paraku on Annabel aga nii niru söömaga, et enda valitud koogikeselt sõi ta ära vaid Elsa pildiga šokolaadi ja koogist maitses umbes nii ühe ampsu, kui isu täis sai. Seejärel mõtlesin, et ehk on pulgakook talle vähe meelepärasem variant ja sellest suutis ta vaid pool ära süüa. Küll aga läks ludinal alla kogu pudel õunamahla. Eks selle söögiga tal olegi nii, et natuke siit ja natuke sealt ehk et silmadega sööks ja tahaks kõike (ise olin väiksena samasugune ;)).

img_8004-1-3

Niisiis sõin ma ära enda koogi ja ka Annabeli koogi. Endale valisin ma šokolaaditaignal jõhvika-kodujuustu tassikoogi ja Annabelil oli miski heleda põhjaga õuna-tassikook. Annabeli oma maitses mulle kohe tõeliselt hästi.. ma ei oskagi kirjeldada, aga see mekkis kui üks võrratu väike õunakoogike.

Tee peale võtsime veel kaasa mõned makroonid ja neid pean ma samuti kiitma. Kui ma vahepeal juba olin muretsenud, et kui makrooni isu peaks peale tulema, siis kust ma küll häid makroone peaksin saama (muidu teadsin, et Katharinenthalist saab), siis nüüd on hea teada, et Tartus saab Tassikookidest ka! Täpselt niisama häid, kui nad ilmselt olema peavad. Minul igatahes isutab küll veel ja ma loodan, et keegi mulle neid kunagi suure hunnikuga toob. :D

img_8018-1

Pärast kerget maiustamist oli mul edasi plaan ta ujuma viia ja nõnda suundusime me Aura Keskusesse veemõnusid nautima. Oeh, kui vaid saaks kuidagi sõnadesse panna seda rõõmu, mida Annabel ujumisest/suurest basseinist tunneb. Sõnukirjeldamatu.

Küll aga saab sõnadega kirjeldada seda, et ma teadsin ette, et temaga on veekeskuses üsna tüütu olla, sest noh, eks me oleme varemgi siin ja seal ujumas käinud. Nimelt lugu selline, et ca 30 minutit pärast keskuses olemist hakkab minul selline jahe olemine pihta, et eriti basseini ronida ei taha. Pigem vedeleks mullivannis soojas või tahaks sauna soojenema joosta. Annabel aga mullivannis üldse kohe istuda ei taha ja seega jookseb ta alati lastebasseini ja suure basseini vahet ja igas basseinis püsib lõpuks ütleme nii 5 minutit ja siis mina pean lihtsalt tal järel jooksma.. ja noh, see on tüütu. :D

Estonia Termides oli ainukese asjana 40-kraadine Jaapani bassein koht, kuhu ta mingi pooleks tunniks lihtsalt vedelema jäi. Ilmselt oleks ta sinna magama ka jäänud, aga mul hakkas nii pika aja peale juba palav ja jälle oli häda, et mina seal enam kauem istuda ei viitsinud. :D

Aga igatahes oli Annabeli siiras rõõm ujumisest seda “tüütut” käiku ikkagi väärt ja mõtlen, et tegelikult võiks ju iga kuu või võimalusel tihedaminigi temaga ujuma jõuda nüüd kui meil on see võimalus elukohalinnas olemas. Juba kuid ootan ma näiteks ka V-Spa avamist ja tahaks sealset basseinimaailma kaema minna. :)

img_8005-1-3 img_8011-1 img_8012-1-3 img_8015-1 img_8019-1-2

*Vabandan, kui tekst tundub kuidagi kohmakas. Mul on nimelt täiega hull probleem sellega, et kirjutamiseks ja mõttetööks on täielikku rahu ja vaikust vaja ja Annabel parajasti rahmeldas tagaplaanil ja häiris mu rahu. :D Seega ma ise tunnen, et väga veidralt sai kirja pandud, aga ometi peab inimene harjuma ka lapse kõrvalt vahel asjadega tegelema, millega hetkeks tegeleda tahaks. :D

6 kommentaari

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga