Annabel Meria OOTD ja meie jalutuskäikudest

Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis käime me Annabeliga peaaegu iga päev jalutamas, sest ilmad on nii ilusad päikselised ja kuiv sügis on tõesti imeline. Eelmisel aastal oli sügis nii sombune, et kohe üldse ei tahtnud nina õue pista, aga praegu on kõik vapustav.

Samuti “treenin” ma temaga niisama jalutamas käies tema vastupidavust ja vankrist võõrutamist. No mitte päris võõrutamist selles suhtes, sest pikematel käikudel ja tiirudel, kui ma tahan minna linna või miskit, on see siiski vajalik transpordivahend tema jaoks, aga noh, ühel hetkel peab ta ju siiski vankrist välja ka kolima ja suutma aina pikemaid vahemaid kenasti ka omal jalul hakkama saada.

Tuleb tõdeda, et ega ta väga kaua just vastu ei pea. Umbes kilomeeter kõnnitud, hakkab ta mulle jalgade ette ruttama, käed avali laiali ja sülle nõudma. Siis saan mõnda aega ka mina oma käelihaseid treenida, kuni ma enam ei jõua ja panen ta uuesti maha. Võib-olla talle lihtsalt ei meeldi sihitult jalutada, ma ei tea, sest ükskord käisime me pea 2 tundi jalutamas + mänguväljakul ja mänguväljakul unustas ta justkui ära, et ta omal jalul on ja ei tundnud kordagi väsimust. :D

Rõõmus olin ma ka selle üle, et ühel korral käisime me tagasi koduteel jalgsi ka poest läbi. Kui tavaliselt panen ma ta sellisel puhul suurde kärusse istuma, siis tookord ta seal istuda ei tahtnud, vaid kappas kohe hoopiski madalama, lastekäru, juurde. Nii me siis ostlesime, et tema lükkas käru ja mina ladusin asju kärru. Imekombel ei kiskunud ta väga ka riiulitelt asju maha, aga tema silmist oli näha, et oleks tahtnud küll. Ehk oli lihtsalt natukene kohkunud, et ta kirjude poelettide vahel esimest korda ise uitama lubati ja ei teadnud lihtsalt, mida võtta. Vähemalt aga saime poes käidud. :)

SHOP THE LOOK:
müts,kott H&M, tuulejope NEXT, püksid KALTSUKAST, tossud ZARA