Annabel Meria 5 kuud

Preili Merial sai täna viiiiiiis kuud maailmavalguses olemist täis. Justkui selleks puhuks oli täna hommikul viimaks ometi postkastis ka Aquaphoto veealuste piltide cd-plaat, mida ma kannatamatult oodanud olin ja mida iga hommik postkastist leida lootsin nagu väike laps päkapikusussist kommi. Ja ega Annabel ka kingita ei jäänud – tema sai kingituseks järjekordse hambakillukese – taaskord alumine ja keskmine ehk siis nüüd on kaks alumist ja keskmist kikut tärkamas. Annabelil on seetõttu koduseinte vahel uus hüüdnimi ka ja ma kutsun teda aina oma väikseks Kikukeseks. Ärge pahandage. :D

Pildil on parempoolne kuskil nii 1mm nädalaga tärganud ja täna avastatud vasakpoolne tsipake madalam. Võib jälle öelda, et osalt tuli uus hammas ka ootamatult, sest no mina ei oska vaadata, kas on ige paistes või ei ole. Ma arvasin, et kui üldse kunagi mõni hammas tuleb, siis ehk üles esimesena, sest sealt tundusid igemed nagu rohkem turses olevat, aga no näed, tulid hoopis alla ja kaks tükki järjest. Eile õhtul Annabel tegelikult ööunne jäämisega natuke jauras küll. Pidin teda pool tundi süles/kaisus rahustama, sest ta muudkui siples, niheles ja ägises. Kui ta lõpuks magama jäi, ei julgenud ma õieti sügavamalt hingatagi, sest iga mu ohke peale vähkres ta jälle oma viis minutit rahutult. Kusjuures ma ise oletasin, et tal see üks olemasolev hambake sügeleb või valutab, aga nagu täna hommikul paistis, siis hoopis kõrvalhammas pressis end läbi. Teretulemast! :D