beebiblogi

Annabel: 5 nädalat

31. oktoober 2013 / 33 kommentaari

Kõigepealt tuleb mainida, et saime esimest korda vankriga trollis sõita. Üleüldse ühistranspordis. Vaatasin ilusti transpordiaegu, et oleks nii minnes kui tulles madala põhjaga sõiduk, kuigi ma jõudsin peatusesse 10 minutit varem ja tuli ikkagi madala põhjaga, nii et ei teagi, kas niiöelda õigel ajal oleks ka siis tulnud. :D Alguses ma muidu mõtlesin, et võiks ehk kõhukotiga ära lipsata, aga olenemata ilusast ilmast tundus olevat ikkagi veidi liiga jahe, sest MEIL ei ole veel päris sooja talvekombet, nii et vankrisse mässimine ja vankriga jamamine tundus lapse heaolu koha pealt targem variant.

Käisime täna lõpuks arsti juures 1.kuu kontrollvisiidil. Ma vahepeal olin siin kaalu pärast natuke mures, sest ma ei viitsinud eriti neid kindlaid imetamisreegleid järgida. Näiteks 15+15min kummastki rinnast või üleüldse, et igal söögikorral tuleks mõlemat rinda ikka pakkuda. Hakkasin üsna kiirelt oma süsteemi ajama ja tüdruk tahtis üleüldse ainult 10min süüa ja paistis ühest rinnast ühe toidukorra ajal kõhu täis saavat, nii et mis ma sellest teisest siis topin. Eriti kui ta magama ka pooltel kordadel pärast söömist kohe jääb.

Igatahes selgus, et mul polnud absoluutselt põhjust muretsemiseks, sest kuu ajaga on piiga juurde võtnud lausa 1300g, mis on üle keskmise kaalu tõus esimese elukuu jooksul. Kuna kodus beebikaalu ei ole ja selle soetamist ka eriti mõtekaks ei pidanud, siis üks õhtu ütlesin Keiole, et ta kaalule astuks. Vaatasime siis palju Keio ise kaalub ja siis andsin talle Annabeli sülle ja vaatasime palju kaalu juurde tuleb. Tuligi nii 4 kilo kanti juurde ja Annabel oligi tänase seisuga ilusti 4600g kaaluv tüdrukutirts. Pikkuseks mõõdeti 55cm ehk siis kasvanud on ta arsti andmeil esimese kuuga 5cm ja peaümbermõõt 36,5cm. Peaks siia kuskile mingi kasvutabeli paika sättima, et oleks kohe hea võrdlema hakata. :)

Süsti sai ta ka B-hepatiidi vastu ja nüüd hoian pöidlaid pihus, et sellega mingeid kõrvalnähte ei kaasneks. Arst hoiatas, et esiteks võib esimese 24h jooksul jalg niiöelda valulik tal olla (süst tehti jalga) ja et võib ka palavik tekkida (aga ei pruugi). Paratsetamooliküünlad on mul koju küll valmis varutud, aga talle neid kuskile auku sisse surgata ei tundu eriti äge plaan, nii et loodan, et ta ikka palavikuta pääseb. :D

maailma armsaid tuduk
maailma armsaim tuduja
IMG_1467c
ja kergelt kiire juuksekasv ^^

ma olen veel kirjutanud

Mugav beebi toitmine reisi ajal

9. juuli 2014

Oma keel võõral maal?

30. aprill 2014

Milline vanker mul on ja mida beebile talvel vankrisse selga panna?

11. jaanuar 2014

33 kommentaari

  • Merily

    31. oktoober 2013 at 13:40 Vasta

    Küünlad tunduvad alguses õõvastavad. Meie kodus paigaldas neid terve esimese aasta Härra. Siis olin sunnitud seda esimest korda ise tegema… ja polnudki nii kohutav ja jube, kui ma ette kujutasin. Lihtsa natuke… veider.

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 13:58 Vasta

      Veider jah. Noh, niisugune.. jah.. ei oskagi öelda. :D Aga tuleb teha kui vaja läheb ja eks see õudus vast paar sekundit ju kestab ka ainult. :D

  • Britt

    31. oktoober 2013 at 13:47 Vasta

    Sama siiiiin küünaldega. Peale difteeria,teetanus ja muud “rõõmsad” asjad vaktsiini, lõi Leenul kah palaviku üles ja oli vaja küünlaid. Mina muidugi keerasin pea ära ja ütlesin Brunole, et apppppiii teee midagi. Esimese korra tegigi aga teisel korral ütles, et ma omale “munad kasvataks” hahaha, ja käskis siiski ära teha. Ei saand last piinlema ka jätta, nii et suskasingi ise. Ei olnud midagi hullu :D

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 13:57 Vasta

      No eks lapse heaolu nimel saaks ikka kuidagi selle asja tehtud küll jah, aga kui mul ka härra kodus oleks parasjagu, siis ka meeleldi lükkaks selle tema kaela, haha. :D

  • Svea

    31. oktoober 2013 at 14:16 Vasta

    Hehe, alguse asi, pärast on küünalde paigaldamine köki-möki. :D

    Ühe kuuga võttis ta Sul ikka päris palju kaalu juurde. Mul võttis Bianca ikka väga vähe juurde ja siiani on pisike sale preili :)

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 14:53 Vasta

      Räägitakse, et rinnapiimast paksuks minna ei saa.. aga ei tea ka. Igatahes mina ja mees oleme ikka normaalse kehaga, nii et ma ei usu, et laps ka paksuks läheb. :D Lihtsalt kogub kaalu hetkel ette ära ja siis pärast saab rohkem aega maailma uudistamisele pühendada. :D

  • katre

    31. oktoober 2013 at 14:34 Vasta

    Hei! Sa oled muidu tore ja sümpaatne, aga sa kirjutad liiga harva blogi ja inimestel pole tahtmist nii jälgida, igavaks kisub. Istud ju lapsega kodus, selle jaoks leiad ikka aega.
    Nt Mallukas kirjutab iga päevaselt ja see huvitab ka lugejaid rohkem. Sellise intervalliga kirjutamine pole inspireeriv lugejatele.

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 14:51 Vasta

      Aitäh tagasiside eest. :D Eks on mitut sorti inimesi, neid kes tahaksid uut postitust (või kahte või kolme) iga päev näha ja neid, keda väsitab see, et inimene iga päev muudkui jutustab. :D
      Ma siin raseduse ajal tegelikult kirjutasingi ka üsna igapäevaselt, aga nüüd on veidi teisiti läinud jah. Nimelt pole ma absoluutselt läpaka inimene ja ei viitsi oma vanas ja suures läpakas midagi muud teha kui sealt vaid sarju vahtida voodis olles ja lapse tõttu pole ma voodist välja suure arvuti taha enam nii tihti jõudnud. Annabel on ka aeg-ajalt selline kiuslik et nii kui ma oma asju hakkan tegema, läheb temal uni ära ja pean hoopis temaga jändama. Tal päeval magamajäämisega natuke probleeme ja ei oska ise uinuda ja siis ta on ka parajalt mu päevast aega nõudnud. :)

      Aga eks ma üritan rohkem. Hetkel siuke väike kriis kah, et millest kirjutada muidugi, sest ise ju enam nii palju ringi ei käi ja ei näe ja Annabel ka iga päev midagi uut ja huvitavat ei õpi. :D

    • Svea

      31. oktoober 2013 at 15:22 Vasta

      See on nüüd küll *vabandage väga* loll argument, et Katre istub lapsega kodus ja peaks tihedamini blogima.. Nagu, mismõttes? Et nüüd on kodune ja siis peaks tekkima järsku palju vaba aega? Laps on ju suur ja tähtis kohustus, emaroll ei ole ainult kodus istumine.

    • Britt

      31. oktoober 2013 at 17:06 Vasta

      Sa oled ka kindlasti tore ja sümpaatne aga kas sul lapsi on? Kas sa tead, et lapsega on piisavalt tegemist, et terve päev ära sisustada? Või tuleks blogi kirjutamine panna esiplaanile, et võõrastel oleks inspireeriv lugeda? Sest Katre lähedased loevad ilmselt nagunii, postitab ta siis korra päevas või nädalas.
      Mallukal on Kardo näol abiväge kah, kes võib lapsega tegelega kuni ta kirjutab

  • Mallukas

    31. oktoober 2013 at 18:02 Vasta

    Issand, ma ei kirjuta ju seepärast tihti, et lugejatele sümpatiseerida, püha jumal :D Mul jah Kardo ju ka õhtuti kodus ja minu oma magab suht kogu aeg. Kui ei magaks, siis ega ma ka ei blogiks ju. Mida ma selle lapsega siis nii kaua teeks, viskaks põrandale, et lugejatele ikka meelejärele olla :D?

  • katre

    31. oktoober 2013 at 18:54 Vasta

    Katre, Sina reageerisid kommentaarile mõistlikult, aga teised lugejad küll mitte. See, kui inimene soovib sinu kohta rohkem lugeda ja tahab, et sa rohkem kirjutaksid, näitab seda, et talle tõesti meeldib su blogi ja ootab sissekandeid. Ei tasu õelatel inimestel kohe kritiseerida :)

    • Britt

      31. oktoober 2013 at 19:03 Vasta

      Aga kas õel ei ole öelda, et istud ju nagunii lapsega kodus ja eeldada, et siis nagu ei ole midagi muud teha kui blogida? Never mind, ega ma vaielda ei viitsi ega taha kellegagi, lihtsalt natukene silmakirjalik ja lõppkokkuvõttes pugejalik mu jaoks :D Aga eks igaühel ole õigus oma arvamusele :)

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 20:26 Vasta

      (Beebi)blogimine, eriti isikliku blogi pidamine, ei sea mulle küll mingit kohustust kindla režiimi järgi postitada. Postitan nii tihti kui saan või tahan, aga hetkel üritan pigem 3 postitust nädalas kindlalt teha ehk siis võimalikult üle päeva postitada.
      Aga et mul oleks motivatsiooni veelgi enam, siis ma väga meelsasti kuulaks soovitusi, millest te soovite või eeldate, et ma rohkem kirjutaksin ja millest räägiksin? Kuna hetkel mu elu on lapse ümber palju ja temaga veel ju suuri samme ei toimu, siis andke aga alust millestki muust ka pajatada. :D

  • Keit

    31. oktoober 2013 at 19:17 Vasta

    Ja Mallukas laidab oma blogis maha seda, et sul mees soomes tööl. Mis teha, elu selline. Pole tal vaja küsitlusi korraldada ja targutada, et ma küll ei lubaks oma meest soome. Nagu see oleks olnud sinu teha ja lubada, kui perele nii kokkuvõttes kasulikum. Edu teile!

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 20:19 Vasta

      Ega meie ka seda heaks ei kiida ja mõtleme ikka millalgi pere kokku viia, aga paraku see on üsna suur otsus ja samm ja ei saa päris nipsulöömisega asju ajada. :)
      Meie jaoks raske otsus, kas Eesti või Soome esiteks. Mõlematel omad plussid ja omad miinused, aga hetkel on nii nagu on ja seni kuni mul veel raske ei ole ja toime tulen ise, pole midagi hullu. :)

    • Liisu

      31. oktoober 2013 at 21:19 Vasta

      Mu arust Mallu ei teinud maha, et Katre mees Soomes on. Ta tegi pigem selgeks, et tema jaoks ei ole see aksepteeritav, kui tema mees peaks välismaal tööl olema. See, mis teised pered teevad, see ju temasse ei puutu kuidagi.
      Erinevatele inimestele sobivad erinevad asjad ja vahel peab tegema la selliseid asju, mis ei ole nii meelejärele.

  • Liisu

    31. oktoober 2013 at 19:26 Vasta

    Muide, pole sa Soomet väga midagi maininud:) Lihtsalt oled öelnud, et tööl jne. Keegi ei pea ju sellest kohe järeldama, et Soomes.
    Päikest!

  • Sille

    31. oktoober 2013 at 21:23 Vasta

    Mina (kui blogipidaja) tean, kui palju see tegelikult ju aega nõuab, et midagi kirja panna (+ see, et tahaks paar korralikku pildikest ka lisada ning seda peab siis mitmete piltide seast valima, mida avalikustada) ja kõik inimesed pole sellised, kes 24/7 internetis passivad, sest elu tahab ka elamist. :) Kuigi jälgin iga päev mitu korda, et ehk oled midagi jälle kirjutanud (sest kõik su postitused on nii huvitavad), siis ma küll ei kurda, sest Sa ei kirjuta iga päev. Alati pole aega, et iga päev näiteks blogi lugeda, siis on hea, et neid postitusi ei ole nii palju, sest nii on hea järge pidada, kui midagi vahele jääb. Muidugi mängib siin rolli ka see, kuidas inimesed kirjutavad, sest Sinu blogi on väga hea jälgida, kuna komad, tühikud ja sõnavara on silmale hästi jälgitav, korrektne ning ladus.

    Olgugi, et ma ise käin alles 11. klassis (ning pole veel ema), siis eeldasin kohe alguses, et pärast lapse sündi tuleb postitusi vähem, sest mida on ikka (iga päev) kirjutada, kui laps põhiliselt magab, sööb ja naeratab oma armsale emmele. :)

    Lõpetuseks lisan enda soovitusi, millest oleksin huvitatud ning loeksin meeleldi (ja kindlasti ka paljud teised tulevased noored emad). :)
    1. Kas ja kuidas oled enda menüüd muutnud seoses imetamisega?
    2. Annabeli mõõdud võid tõesti lisada nii, et ka poole aasta pärast oleks hea vaadata ja võrrelda. Samuti võid iga kuu juurde panna näiteks, et mis suuruseid mähkmeid kasutasite, mis suuruses bodydele olete üle läinud (sest sageli ei ole see number vastav tegelikkusega ja oleks huvitav jälgida :D). Kui juba mõõdud lisad, siis oleks tore vaadata tulevikus, kui vanalt olid Su lapse esimesed saavutused, suuremad teod, mida ta kui vanalt tegi (pea tõstmine, keeramine, millal esimest korda oma enda voodis magas jne). Need andmed võid ju panna nn leheküljena, sinna ülesse rivvi, kus sul ”esileht”, ”igapäev” jne.
    3. Mind huvitaks veel see, et kas lased Annabelile teha kõik vaktsiinid, miks oled nii otsustanud, mis sind otsustamisel mõjutas.
    4. Samuti võiksid kiita/laita erinevaid riideid ja muid beebitarbeid, mida oled jõudnud juba kasutada.

    Huuh, nüüd sai vist liiga palju öeldud, aga soovin Sulle edu edaspidiseks. Oled väga tubli ja nagu ”oma” inimene. :) Elan kõikidele teie tegemistele kogu südamest kaasa.
    Päikest!

    • Katre

      31. oktoober 2013 at 23:27 Vasta

      Aitäh hästi sisuka kommentaari eest. Selliseid alati rõõm lugeda. :D
      Ja tegelikult eks see pahamees ole arusaadav kohati. Ma ise ka vahel omaette mõmisen ja pomisen, kui avastan mingi hea blogi ja siis tuleb välja, et ta postitab üli harva. Kuigi mul ei ole ometi kunagi mõttessegi tulnud seda ette heitma, vaid lihtsalt ootan tagasihoidlikult postitusi edasi. :D

      Ja eks ma üritan inspiratsioonipuuduse korral Sind huvitavaid teemasid meeles pidada ja neist lähemalt kirjutada. :)
      Mul aga tekkis hoopis küsimus, et mis moel ja miks ja mismoodi üht 11.klassi tüdrukut sellised teemad üldse huvitavad. Kas juba titeplaanid? ;D

      • Sille

        1. november 2013 at 00:40 Vasta

        Heh, ma loodan enne ikka gümnaasiumi lõpetada ja juba ülikoolis ka õppida, aga tegelikult on nii, et saan endale nüüd novembris pisikese õe. :) Võinoh, tegelikult mul juba on 15-aastane õde ehk siis teise väikse õe. Ja alates sellest, kui sain teada, et ema on beebiootel, tundsin suurt huvi kõiksuguste asjade vastu ning tundsin mingil määral kohustust, et ma peaksin oskama oma väikese õe eest hoolitseda. Samuti on mul tunne, et pisikese õe sünd on justkui ettevalmistus selleks, et ka minust tulevikus hea ema saaks.

        Ma loen igal nädalal emale beebiraamatust ette, mis praegu beebi või emaga toimub. Ja kui emal on mingi küsimus, siis ta pöördub minu poole, sest olen suures tuhinas nii palju uurinud ja lugenud. Ka peaaegu kõik riided on ostetud koos minuga, sest ema tahab mu nõusolekut, ideid või seda, et me hoiaks üksteist eemal liigsete asjade ostmisest :D.

        Ahjaa, kuna loen ühte teist asjalikku beebiblogi veel (juba peaaegu aasta ehk alates beebitüdruku sünnist), siis sealt mulle ongi meeldinud see, kuidas on pandud igakuiselt kirja mõõdud ja muu info. Muidugi kajastab ta neid oma postituses iga kuu, aga on ka eraldi välja toodud, et saaks hõlpsasti pilgu peale visata. :D

        PS! Tegin enda pisiõele korda mu enda võrevoodi, kus 17 aastat tagasi põõnutasin. Ei jõua enam teda ära oodata. :)

        • Katre

          1. november 2013 at 12:27 Vasta

          Korraks mõtlesin, et kui su emal juba kolmas laps, siis ta ju peaks kõigest juba teadlik olema, aga tegelikult 15 aastat on päris pikk aeg küll ja usun, et päris palju ikka ununeb selle ajaga. Lisaks ka see, et kõik ju kogu ae muutub natuke tänapäevasemaks jne. Arstivisiidid, haiglad jms. :D Nii et väga lahe, et te emaga koos su väikest õekest ootate.

          Ja voodiasi on ka lahe. Ma täiega pooldan niisuguseid asju, kus peres mingi asi hakkab järjest uutele edasi käima. Minu enda titehäll on ju ka Viljandis, mille isa korda tegi. Loodan Annu ka sinna kord ikka magama mahutada. :D

  • Mammu

    31. oktoober 2013 at 22:13 Vasta

    Hehhheee seal juustega pildil on ta nagu nuku ^_^ Mina kasutasin alati paratsetamooli tilkasid sest küünlad tekitasid rohkem klistiiri effekti….:D

    Ja eelmiste kommentaaride kohtra ütlen vaid niipalju, et mul ei ole ei sooja ega külma, kas minu lemmikblogijad kirjutavad iga päev või üks korda kuus, sest igal ühel on ka oma elu ning alati pole inspiratsiooni. Ja olles kahe lapse ema, siis ma tean et ega lapsest pole ju midagi uut kirjutada iga päev. Ja üldse ma ei saa aru, miks on eestlastel vaja iga väikse teema üle nii jubesdasti vaielda alati…..:P

    Ilusat nädalavahetust sulle ja su pisikesele printsessile! =)

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.