igapäev

Ametialased tulevikuplaanid?

Ma ei tea, kas ma olen või ei ole maininud, aga oma 24-eluaasta jooksul ei ole ma endale ikka veel leidnud päris sellist huvi, hobi või eriala, millega tulevikus raha teenida tahaks. Vahel mõtlen, et suva, küllap ma selle õige asja ühel hetkel avastan ja lasen elul omasoodu edasi kulgeda. Vahel aga tunnen, et kuskile poole peaks ikka juba suunduma või midagi välja mõtlema. Eriti, kui läheneb see aeg, kus emapalk otsa lõpeb ja ühel hetkel tagasi tööle peab minema ja mingi sissetuleku sebima.

Või noh, tegelikult on mu peast läbi käinud oma miljon mõtet, mida elus tegema hakata, aga vahel tundub mulle, et ma tahan liiga palju. Et kõike korraga ei jõuaks vist iialgi ja samas ei suuda sellest suurest valikust mõnda üksikut ka välja valida. Miski pole päris see.

Kõige rohkem “see” on mulle vist tundunud midagi seoses arvutitega või arvutimängudega. Öeldakse ju, et ideaalne töö on selline, mida sa ei nimetagi tööks, vaid mida sa teed nii et ei tööta päevagi oma elust vms. Kuna mulle meeldib väääga-väga mänge mängida, siis oleks ju maailma ideaalseim võimalus oma vaba-aja raiskamise eest ka palka saada, eksole? Ma usun, et mõnelegi tundub see üsna kummaline ja ebareaalne, aga noh, saladuskatte all võin öelda, et professionaalsed mängurid teenivad ikka tuhandeid kuus (isegi kümneid).

Kahjuks pole ma päris professionaal, vaid pigem saamatu hobimängija, aga ega seegi maailma kehveim variant ei ole. Midagi annaks korraldada ikka. Mitu aastat olen mõelnud näiteks, et tahaks streamida, mis on põhimõtteliselt nagu live-videoblogi sellest, kuidas ma mängin. Ehk siis nagu mängu mängimine nii, et samal ajal webcam töötab. Ei, see pole mingi.. chatroulette või üldse midagi sellist, vaid üks täitsa päris cool asi, mis eduka asja puhul ära toidab. Aga noh.. kohati ma tunnen, et ma olen sellise asja jaoks liiga vana ja ega ausalt-öeldes pole mul aega ka lapse kõrvalt niimoodi aina arvutis istuda, seega.. jah. :D

Muidugi mõista olen ma unistanud ka, et tahaks saada fotograafiks ja seda ka juba oma miljon aastat. Tahtsin kunagi isegi fotograafiat õppima minna, aga isa arvas, et see on suht mõttetu asi ja nõnda ma kuidagi ei läinudki. Praegu tunnen, et tahaks koolitustel käia küll, aga vot ei viitsi kätte võtta ja jällegi lapse kõrvalt mul natuke keeruline ja hiljem töö kõrvalt veelgi raskem. Tegelikult muidugi lihtsalt kättevõtmise asi, aga olen laisk. Igatahes olen unistanud, et ühel hetkel on mul oma fotostuudio (miks mitte Hele Valgus nimeline, sobiks ju stuudio nimeks?) ja elu on eriti mesi.

Siis olen ma muidugi miljon korda mõelnud, et tuleks teha oma ettevõte. Sellega saavad tänapäeval ju päris paljud hakkama? Ja Eestis on päris palju asju tegelikult, millest siin puudus on või millega võiks ennast ja ka Eestit edendada. Samamoodi aga on see nii suur ettevõtmine, et ma tunnen et ma ei ole selleks VEEL valmis. Aga ehk kunagi ikka? Võiks ju. Lihttööliseks ei taha ometi jääda või hakata ja et pere ikka rahaliselt kindlustatud oleks, siis edukas ettevõte oleks väga ilus plaan.

Peale mingisuguse ettevõtte oleme Keioga unistanud põhimõtteliselt meie tutvumisest saati ka meie pere pitsarestoranist, sest me lihtsalt arrrmastame pitsat süüa ja pitsat teha. Pealegi ei ole mitte kuskil restos pakutav pitsa nii ideaalilähedane, kui meile meeldiks, seega miks mitte ise see ideaalne asi teha. :D Jällegi vajab see nii palju raha ja planeerimist ja teostamist, et lükkub kuskile sinna kuhja sildiga “not now, but maybe…”

Ühesõnaga on mu ideed ja plaanid kergelt ja mõnusalt ära elada, tehes seda, mis meeldib, üsna sellised, et jah… Ühtegi päris KINDLAT ametit mul ikkagi ei leidu, milles end arendada vms ja ega ükski ülaltoodutest ei tundu mulle ka hetkel eriti tõenäoline sissetulekuallikas. MIS ON MASENDAV! Mis minust ometi saab!? :DIMG_1526-1

43 kommentaari

  • Sirli Lump

    Oma fotostuudio ja pitsarestoran on ka ettevõtted (üks natukene vähem nõudev kui teine) ehk siis mõlemad nõuavad samuti ettevõtte olemasolu, raamatupidamist ja kõike sellist. :) Kõigel, mis tegemist söögiga, on muidugi vaja veel eraldi tegevuslubasid ja muud sellist.

    Arvutimängurlusega olen ma ka lähedalt tuttav ehk siis William kunagi oli päris tugev mängur. Eks temagi unistus oleks olnud, et võiks sellega raha teenida ja elu oleks lill. Ja mingil määral kindlasti võiks. Eesti aga on kahjuks selle asja ajamise jaoks minu arust liiga väike. Selleks, et olla mängude testija või keegi muu selline. Aga mine tea. Tegelikult on kõik võimalik. :D

    • Katre

      Ma tean jah, et on ettevõtted, aga panin sõna ettevõte veel eraldi, sest on ruumi ka teistele ideedele, mis valdkonnas seda teha või teha tahaks, aga mis nii kindlad ei ole. :D

      Eesti on väike jah, seepärast seda asja tulekski teha rahvusvaheliselt. :D

      • Liina

        Lisaks on vaja väga korralikku arvutit ja väga head kiiret netiühendust – sõber just pani mängimiseks kokku lauaka ja proovis streamida ja ei toiminud. Kuigi peaks olema väga heade näitajatega arvuti ja täiesti normaalse kiirusega nett. Mu elukaaslane samamoodi mõtleb, et tahaks streamida, sest ta mängib ka ikka päris tihti, aga ütlebki, et selleks tuleks kõigepealt parem arvuti hankida.. Aga samas tüdrukuid väga vist oskuste pärast ei vaadatagi, vähemalt nii ma olen poiste käest kuulnud :D

        • Katre

          Mul väga decent lauaarvuti mängimiseks olemas, mis streami ka välja veab. Netiühendus on ilmselgelt ka võimalikult parim, mis saada on põhimõtteliselt. Ega ma mingit macbooki ei oma ja siis sellist unistust ei pea. :D

          Eks tüdrukutega jah teised teemad, aga oleneb. Tahaks osata ja niisama kena ka olla. :D

          • Miiu

            tegelikult on see geimertüdrukuks olemise fenomen väga lõbus – ühest küljest ei võeta tõsiselt, teisalt on hirmus naljakas, kui mees tütarlapselt pähe saab. sellist viha, raevu ja elus pettumist pole ma oma elus mujal kunagi kuulnud. :D

            nii, et selline streamides mängimine võiks hästi müüa küll. või youtube’imine – sõltub, mida sa mängid. :) ma mäletan, et üks ilgelt seksika häälega (ja ilus!) neiu tegi WoW-videoid (raidide taktikaid jms) ja neid oli palju toredam vaadata/kuulata, kui mingeid eelteismelisi vinnilisi poisse. :D

          • Katre

            Mulle endale meeldib ka teisi streamertüdrukuid rohkem vaadata, kui mehi. Mis sest, et mehed mängivad võib-olla paremini ja nii õpiks rohkem, aga lihtsalt neid on võib-olla liiga palju ja neil on natuke teistmoodi vaatenurk asjadele ikkagi kui tüdrukutel. Just see, et võtavad mängu rohkem tõsisemalt ja ragevad täiesti tühja tähja peale, samas kui tüdrukud suudavad mängu ikka mänguna võtta enamjaolt. :)

          • miiu

            ma arvan, et mänguoskus sõltub HÄSTI palju mängust, mida mängitakse. nt WoW’is (minu ampluaa) pole mu meelest küll erilist vahet, kas tegemist on nais- või meesmängijaga. sõltub vist pigem rollist ja characterist. näiteks ma usun, et healeriteks sobivad naised väga hästi (kui mitte paremini) ilmselgetel (emalikel) põhjustel. :D

            nerdrage on ka ma arvan pigem inimeses kinni, kui mängija soos. ja olukorras. nt. range graafikuga raidides olin ma ikka väga into it ja võtsin asja surmtõsiselt – pead vastu klaviatuuri ega seina päris veriseks ei tagunud ja kaasmängijate peale mumble’is ei karjunud, aga 258. järjestikune katse ja napp wipe võisid ikka pulsi maru kõrgeks lüüa küll. sellist asja ka polnud, et jätaks lihtsalt minemata, sest ei viitsi või tahaks pigem peikaga kaisutada või kinno :D

          • Sirli Lump

            Katre… Kus on “like” nupp kommentaaridel vms? :D Ma oleks tahtnud lihtsalt seda klikkida praegu aga näed mida pole seda pole eks. :D (ps! Igaks juhuks ära minu blogisse nüüd vaata, mul ka pole! Aga see polegi oluline. :D )

  • Mrs T

    Julgeks täitsa Tartu Rahvaülikooli fotolaagrit soovitada sulle! See toimub küll suvisel ajal, aga mu isa on mitu korda käinud ja tundub väga äge olema! Mõtlen, et ehk läheks ise ka kunagi, varsti, võib-olla :D
    Aga sa ei ole ainus, kes ei tea, mida oma tööeluga peale hakata …

  • Nessa

    Tere tulemast klubisse, ütleks ma sellepeale. Ma olen paberite järgi nii kokk, kui ka teenindaja. Olen töötanud toiduketi kassapidajana, olnud suurtes restoranides ja spades ettekandja ning hetkel suures firmariiete ketis kassapidaja. Töökohti-praktika kohti on olnud veel päris palju, aga ikkagi pole leidnud seda “enda” asja mida teeksin suure huvi ja motivatsiooniga :/
    Vahel tundub, et ma ei leiagi seda õiget ja see on nii masendav :/
    Sulle aga head õnne õige töökoha otsingul ;)

  • Nell

    Aga fotostuudio on ju isegi teostatav. Vaja leida ruum ja kujundada stuudioks, tehnika (valgustus, taustad), mõni fotograaf kampa ja läheb lahti. EAS, Töötukassa jne korraldavad ettevõtluskursusi ja aitavad äriplaani teha, stardiraha saab ka neilt taodelda. Täiesti reaalne unistus ju :D

  • Kiku

    Endal samuti fotostuudio unistus. Fotograafia pool jääks pigem elukaaslase kanda aga jah. Isegi äriplaan juba valmis kirjutatud :D Nüüd tuleb ainult oodata millal algkapital taevast alla sajab :D

    A ja selle arvutimängude mängimise kohalt täitsa äge idee. Aga siis peab sul selline vinge eneseväljendus olema, et inimestel oleks huvitav vaadata. Kindlasti sa tead Pewdiepied?! :D

  • Airike

    Haa, tunnen su kirjutatust nii palju ennast ära. Ainult selle vahega, et mul pole last ja üks eriala on isegi olemas. Ka läksin mina peale keskat ülikooli vanemate survel, aga juba peale esimest aastat lasksin sealt jalga ja võtsin omale ühe aasta vabaks, et järele mõelda, et kuidas edasi. Ülikoolis õppisin inglise filoloogiat. Olen ka arvutimängur ning olles mänginud paljudes välismaa serverites, tundus, et inglise keele õppimine viiks mind edasi, aga ei viinud. Mööda külgi muidugi need õpingud maha ei jooksnud. Teiseks huvitas (siiani huvitab) mind fotograafia ning graafiline disain. Fotondusega tegelen hobikorras, üritan endale kraami sebida ja vaikselt tuttavatele töid teha portfoolio jaoks, et tulevikus EHK saaks ka mõne kopika küsida. Ja siis graafilise disaini pealt nii palju, et läksin hoopis veebidisaini õppima, kus siis selgus, et kuna ma küll joonistada oskan ja nii, siis disainida eriti mitte, kuid hoopis minus tuli ilmsiks väike programmeerija. Ja nõnda sai kutsekas lõpetatud ning töötangi veebiarendajana. Olen väga rahul oma tööga, kuigi ka mõlguvad mõttes enda ettevõtte loomise mõtted. Võib-olla peaksid ka ehk midagi sellist õppima minema?

    • Katre

      Ahjaa, disain ja graafika ja veebiarendamine ja muu huvitab mind ka, jah. :D Kuigi mulle väga meeldib nt oma blogi kujundada ja luua, siis samas tunnen, et kellelegi teisele eriti ei viitsiks seda teha. Noh, et kodulehekülge luua. Samas mingit saiti peaks küll päris vabalt üleval sujuvalt ja putitaks tasapisi.
      Oeh, eks näis. :D

      Sisekujundamisest olen ka unistanud. Et teeks jällegi mingi cooli firma, kus siis Keio pakuks ehitust (ehitaja nagu ta on ja tahab ka juhatajaks saada sellel alal kunagi nt vms) ja mina siis sisekujundust. Kõik ühes! :D

  • Kris

    Kui Sul on plaan kergelt ja mõnusalt ära elada, siis oma ettevõte seda kindlasti ei võimalda. Vähemalt käimajooksmise ajal mitte. Eriti karm on pitsarestorani idee, pead arvestama, et 3 aastat sa sealt ei lahku ja last ka ei näe, kui ta just sealsamas restoranis oma aega veetma ei hakka. Mul üks sõber tegi oma kohviku ja ma olen teda nüüd nelja aasta jooksul näinud loetud korrad ja needki tema enda kohvikus. Reisimas käia ei saa, õhtul väljas käia ei saa, kogu aeg läheb oma kohviku peale.
    Fotograaf, veebitegija on selles mõttes paremad, et su aeg on rohkem su enda oma. Ja ei nõua nii suurt investeeringut kah.
    Aga mis sa enne lapse saamist tegid? Mis haridus sul on?

  • Katreee

    Lugesin su jutu läbi ja mu esimene mõte oli see, et sul on fotograafia äri vast kõige parem edasi arendada. Seadmeid sa oskad kasutada, oma stiil on sul ka juba välja kujunenud, tuntust on sul ka Hele Valguse näol. Käidki paaril kõvemal fotokursusel, teed äkki natuke praktikat mõne hea tegija juures, asutad oma Hele Valgus OÜ, teed kodulehe ja blogi osa saad ka külge keevitada sellele ja edasi jätkata. Leiad mingi armsa stuudiopinna omale, paned lina püsti ja laua nurka ning do what you love! ;) Fotograafia ala on nii mitmekülgne ala, et sellest ei tohiks ära ka väsida. Klõpsida saab sise ja välisruumides ning arvutis nokkimist on ka parasjagu, samuti saab piisavalt inimestega suhelda.

    • Katre

      Hele Valgus OÜ on kahjuks mingi valgustifirma. :D Helevalgus.ee sait ka täitsa olemas ja värki. :D

      Aga olen ise ka mõelnud jah, et seda oleks enamvähem okei käima ka lükata jms, aga noh.. esmalt tahakski koolitustel käia ja mingi algkapitali endale kokku ajada, sest korralik fotovarustus maksab ka ikka palju. :)

  • E.

    Kui hakata tooma vabanduseks “aga lapse kõrvalt on raske ju…”, siis ei saagi ilmselt kunagi midagi tehtud. Kui sul pole plaanis lapsega kodus istuda kuni ta 18 saab, siis pole see ausalt öeldes mingi probleem. Vahet pole kas teed tööd kodus või pead selleks kontorisse minema ja seal üheksast viieni istuma – mõlemal juhul on võimalus laps viia hoidu või lasteaeda. Kuigi ma ise olen inimene, kes vaatab kõveralt neid kodus istuvaid emasid, kes lapsed hoidu/aeda viskavad, siis kodus töötamine on siiski teine asi. Ega kontorisse või kooli või kusiganes ema tööta, last ju kaasa ei tariks? Miks siis kodus töötadeski peaks ema last kasima ja lõbustama?
    Fotograafiaga on asi ju aga nii, et graafikut saad endal ise määrata ja planeerida ka laps selleks ajaks hoidja kätte või hoidu :) Eks oma ettevõtte rõõmud olegi need, et saab ise graafikut sättida.

  • Gätlin

    Lihtsalt imestasin hetkeks… Tavaliselt kui keegi kirjutab, et ta on ema või, nagu minu puhul üksikvanem, siis pigem saab igasuguseid negatiivseid kommenaare….Eriti jubedad tulevad siis kui tal pole tööd ega isegi mingit kindlat eesmärki või väljavaadet selles osas.
    Sul üsna leebed ja asjalikud lugejad :)
    Aga jah, mina hakkasin sellistele asjadele mõtlema juba siis kui rase olin…Ometi pole asjad planeeritud ja kergelt läinud. Vinguda on saanud üsna korralikult…Ometi on mul alati hunnik eesmärke olnud ja siiski mingid väljavaated. Käinud täiendkoolitusel jne.
    Soovitan soojalt hakata otsima võimalusi, et ennast mingis vallas täiendada. Kui on soov oma fotostuudio avada, siis otsida erinevaid koolitusi, kursusi…aga samas mõelda ka sellele, et kui sa kohe ei saagi oma stuudiot, et mida seni siis teed, kas sul ei oleks vaja mingit oskust arendada…

  • Neiu

    Minu mees on ka mängur ja jälgib just neid live-ülekandeid või mis nad ka ei oleks…. Sellega annab jaa head raha teha, aga ainult siis kui inglise keeles ma arvan, sest Eestis jääks turgu väheks.

    Kõiges ülejäänus jutus tundsin ära iseennast – ei tea ka, mida elus täpselt teha, et raha sisse tooks piisavalt minu vajadustele.

    • Katre

      No eks sellele geimimisele peaks ka mingi muu töö kõrval olema. See pigem hobi vms, mis võiks sisse tuua, sest kui ma ikka iga õhtu oma elust 4+ tundi selle alla matan, on see ju suhteliselt poole kohaga töö kui nii võtta (kuigi teen seda vabast ajast, vabast tahtest ja ka ilma tasuta meeleldi). :D

  • Ursula

    Tunnen Su jutus nii palju iseennast ära. Olen küll mõned aastad noorem, äsja gümnaasiumi lõpetanud, kuid mul pole aimugi, mida ma tulevikus teha tahan ning millega hakkan edaspidi leiba teenima. Armastan väga lapsi, kuid tean, et ülikool pole minu jaoks ja päris lasteaednikut minust ei saa, samuti pole ma kindel kas ma suudaks pisikestega nii palju sammu pidada. Üks asi on see, et mulle meeldib nendega tegeleda ja nad kõik on väga nunnud ja armsad, aga teine asi on see, kui see olekski minu elukutse ning ma pean suure hulga põngerjatega koos aega veetma ning neile tegevust leidma ja neid arendama. Esmapilgul tore, aga nagu mu ema (25 aastat lasteaednikuna selja taga) ütleb, siis väga stressirohke ja koormav töö.
    Just seepärast ongi mul vist viimastel kuudel sama moodi kimbutanud mõtted, et äkki võiks ise kunagi mingi ettevõtte luua. Ideid veidi on, kuid ei tea, kas olen võimeline neid teostama. Olen ilmselt ikka veel selles faasis, kus ma otsin oma tõelist “mina”.
    Tahan veel öelda, et mul on väga hea meel, et Sa selle postituse tegid. Hea on lugeda (nii sinu postitust kui ka kommentaaridest), et selliseid inimesi, kes pole veel oma ala leidnud, on veelgi ja ma pole selles kõiges üksi. Sulle aga soovin kõike parimat ja loodetavasti leiad lähitulevikus midagi, mis Sind tõeliselt huvitab ning mis võiks olla tõesti reaalne sissetulekuallikas. :)

  • Miina

    Minu meelest on fotograafe niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju, aga ju siis mahub turule nii palju :)

    Aga rääkides oma firmast, siis see pole kindlasti mingi lust ja lillepidu, ikka väga palju aega ja energiat läheb sinna, vastupidiselt palgatööle, kus kell 17 kukub pastakas lauale ja nägemist.

    Ja söögikohaga seoses seda, et kui Sa varem selles valdkonnas pole enne töötanud, siis parem ära proovi. See käib üldse kõikide äriideede kohta. Kui valdkonda üldse ei tunne, siis midagi head sealt ei tule. Aga kui Sa seda tõsiselt mõtled, siis soovitaksin minna näiteks kutsekasse kokandust õppima, sealt saad praktikale mõnda söögikohta ja “nuusutada” seda maailmat.

    • eveliis

      Mina ei ole nõus sellega, et kui sa seda või teist valdkonda ei tunne, siis ära parem proovi. Näiteid? EMa ei teadnud mitte midagi alumiiniumist, ometi suutsin ma Norra maha müüa ühe paarimillise projekti, mis oli väga edukas. Restorani polnud ma ka varem teinud, ometi restoran toimib ja on hinnatud. Kui ikka on soov ja tahtmine ja jõud ning sihikindlus, siis on KÕIK võimalik.

      • Katre

        Mina olen ka seda meelt, et.. ei pea millestki viimseni vilunud olema, et sellega hakkama saada. Olen ise elus kõike alati nullist alustanud, sest tüdinen kiirelt ja tahan midagi uut ja alati löön läbi täpselt nii palju kui ise viitsin pingutada. Millegagi tegelema hakates, saab selle kohta ju samaaegselt uurida, lugeda ja end harida piisavalt, et asi toimiks. Ei pea olema ilmatu eeltöö alati tehtud jne. :)

        Peamine on tõesti tahe, soov ja sihikindlus.

  • Saara

    Tuleb lihtsalt kätte võtta ja millegagi tegelema hakata. Nii lihtne (ja raske!) ongi. Vabandusi leiab kogu aeg ja kui lihtsalt paigal istuda ja loota, et äkki tuleb kunagi mingi hea idee, siis … tõenäoliselt ei tule. Nt praegu panedki kirja kõik oma reaalsed variandid, mis tööd teha. Sh need, mida väga ei tahaks (no klienditeenindajaks uuesti vm). Ja sealt valid selle, mis on kõige reaalsemate hulgas kõige meeldivam. Ja hakkad tegema! Alati saab ümber mõelda ja seegi on kasulik teadmine, et ei, see pole ikka minu asi. Aga niisama mõeldes, et äkki see või teine, ei saa kunagi teada, kas ikka oleks olnud sobiv või mitte.

    (Samas segaduses, aga lapseta)

  • K

    Minu arust on ikka lahedad need inimesed, kes pole aastatki kõrgkoolis käinud ja räägivad, et lihttööline olla ei taha ja tahab ikka juhatajaks saada sellel alal :D
    Unistama peab, selles peitub edu, kuid unistusi aitab täita ikka spetsialiseerumine, sest taevast pole veel eriti midagi sadanud :)

    BTW! Minu meelest on väga lahe, et su lehel reklaame pole nagu Mallukas.com nt. Panin enne kommentaari vale postituse alla ja leht on mõnusalt kiire. Kuigi mul on väga kiire nett, jääb seal ikka nii kohutavalt uimama, et pigem enam ei loegi.
    Ja minu arust see arvutimängu videote idee on lahe!

  • pille

    ma olen juba 26-aastane ja ikka vee ei tea mida tahan. kes ma olen? mis mulle meeldib? Ma ei teaaaaa… masendav. jäängi vist lihttööliseks, sest ei suuda veel endast aru saada.

  • Mina

    Palun jaga oma lemmikpitsa retsepti! :) Eriti huvitab, kuidas sa pitsapõhja teed. Nii tahaks ise teha, aga pole veel mahti saanud. Ja just tahaks sellist vähe kohevamat põhja!

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga