Aeg beebinimedest rääkida!
Heh, buduaari pandi mu blogipostitusele üpris naljakas pealkiri, mille üle ma ikka muigan siin. Aga samas, eks võib pakkuda ikka. Ehk tõesti torkab midagi etemat silma, kuigi igasuguste foorumite nimesoovituste jms põhjal paistab alati, et paljudel on üsna sama maitse nimede osas. Ju vist oleneb, et mis nimi parajasti hetkel popp on. (Vabandust ka, et ma topelt nüüd samal teemal jälle jutustan, aga ma nii väga lihtsalt tahan kõrvale kommenteerida. :D)
Poppide nimedega seoses olen ma kusjuures veidikene segaduses. Nimelt kaks nime, mis meil nii tüdruku kui ka poisi puhul peas on keerlend, on hetkel üsnagi popid nimed kahjuks. Kuigi minu arust olid meil need nimed arutluses juba siis kui ma veel rasegi ei olnud ja poppidest nimedest tuhkagi ei teadnud. Noh, vahel ikka naljatlesime ja kujutasime ette, et meil lapsed on ja mis nende nimed siis oleks. Nüüd järsku on need nimed aga enimsoovitatud ja hetke “ilusaimad” lapsenimed, mida kõik oma lastele panevad, mis on küll natuke nördima panev, aga sellepärast ei hakka siis meie ka oma otsust ometi muutma. No ei saa. Meil olid need nimed enne seda buumi juba mõeldud!
Tüdruku nimi on meil ka suhtkoht ikkagi täitsa olemas, lihtsalt, et ma ei suuda 100 prossa kindel olla, kas see nüüd päris jääbki (mainisin seda muidugi artiklis ka), aga üks kindel nimepaar on välja mõeldud ja kummitab peas. Ta muidugi algselt oli veidi teisel kujul ja kui me tuttavatele selle nime ette loetlesime, siis kihistati veidike naerda ja ei saadud täpselt aru selle nime sisust ja põhjusest. Siis me hakkasime mõtlema, et lapsel tuleks ka raske elu, kui ta peab kogu aeg ikka seletama ja selgitama ja hakatakse veel narrima ka äkki, sest see meie Eesti elu näiteks ole juba selline, et muudki narritakse inimesi. Seejärel tegime selles nimes pisimuutuse, sest idee oli lihtsalt juba nii suu sisse harjunud.
Eks te juba ligi kuu aja pärast siis saategi teada, mis otsusele me täpselt selle asjaga jõudsime ja isegi kui mõne muu nime peaksime vahepeal imekombel leidma, siis ikkagi räägin välja, mis imenimi see meil siis praegusel hetkel mõtteis oli. Praegu tundub kuidagi vale suure suuga välja öelda, kui päris kindel veel ei ole. :)
3 kommentaari
Ethel
Mina teadsin koguaeg, et tahan võimalikult lihtsalt ja tavalist Eesti poisi nime :) Noh sinna liitnime teiseks pooleks vähemalt. Aga kehtis ka see tingimus, et laps ei peaks ennast ogaraks hääldama ja tähthaaval nime igal pool ütlema, sealhulgas võõrsil – seega igasugused Peebud ja Priidud olid välistatud :) Nii oli see nimevalmine paras peavaalu – et sobiks nime esimese poolega (jätkame perekonna traditsiooni kus vanim poeg nimetab oma esimese poja enda isa järgi, seega Salam’ist ei saanud üle ega ümber), siis et oleks lihtne Eesti poisi nimi, et ei tähendaks midagi jaburat Inglise keeles, et oleks igal pool lihtne hääldada ja ei tekitaks küsimust “kuidas see kirjutatakse” jne…. õnneks oli mul; lapse sugu varakult teada – juba 4 kuu pealt, niiet aega mõelda oli. Haiglas aga ükski varem valitud nimedest lihtsalt ei sobinud ja last nähes tuli pähe täiesti uus nimi ja see saigi, Niiet minu pihul täitsa kehtis see “kui last näed siis tead” variant :)
Kats
See, millal soo teada saad, tegelikult ei määragi midagi. Saab ju algusest peale mõlema soo variante ka kaaluda läbi ja mõelda, sessuhtes ja seda me ka tegime. Või noh, poisiga oli lihtsalt paigas asi. Tüdruku nimega oli nii, et kui tüdruk tuleb, siis oi fakk.. siis ei tea täpselt. :D
Ja see on nii super tore, et te teiseks nimeks ikkagi eestipärase nime tahtsite panna. :)
Mis keelt te talle peamiselt ikka õpetate või kultuuri? :)
Ethel
No meil siin paras kompott ikka :) Räägime kõige rohkem Inglise keeles – et noh teine pool ka aru saaks millest jutt käib. Samas kuuleb ta ka piisavalt palju Araabia keelt ning Ghana hõimukeeli “Twi” ja “Hausa” Mina lasen talle hoolega Eesti lastelaule, et miskit meie keelest ka kinnistuks. Araabia keele rääkijaid on temaga siin rohkem aga Eesti keelt pean talle üksi õpetama, mis kahjuks ei käi üldse kergelt. Siin rohkem Eestlasi pole ja endagi mõtted on rohkem inglisekeelsed selle nelja aasta peale juba.
Praegu ongi esimene sõna Araabiakeelne “Dai = tule”, mida ta siis roomamise esimestst katsetest palju kuulnud on :) Nii ta siis vahetpidamata kutsub kõiki – dai, dai dai dai….
Kultuuri ja usu osas samuti, eks igaüks pongestab oma. Abikaasaga on kokkulepe, et ajupesu ei tee ja poiss otsustab usu osas ise ning tal peab olema võimalus õppida mõlema kohta. Niiet lapse kasvades kannab abikaasa hoolt, et islami põhitõed poisini jõuaks samas kui mina tutvustan ateismiga kaasas käivat. :) Järgmine suvi on meil plaanis ka pulmapeo kordus Eestis – kõige meie traditsioonide ja pulmamängudega (abikaasa lubas, et kuna mina olin nõus Islami tseremoonial seda kahtlast peakatet kandma ja pärast Araabia tantsu vihtuma siis tema on ka nõus kõik meie vigurid kaasa tegema), et see saab Silverile siis üks korralik Eesti kultuurielamus olema ;)