igapäev,  Ilu&Mood

5 suvalist asja minu kohta

30. juuni 2014 / 17 kommentaari

• Mul ei ole mitte ühtegi tätoveeringut ja mingil eneselegi teadmatul põhjusel tahan ma oma keha igavesti puhta hoida. Kuigi ma olen paar korda elus ikka mõelnud, et tahaks kuskile midagi tähendusrikast teha, on see mõte alati lõpuks ikka selleni jõudnud , et “Ah, no kas on ikka nii väga vaja!? Mis see mulle juurde annab?” Kui ma aga mingil põhjusel peaksin murduma või leidma, et kuidagi teisiti enam ei saa, laseksin oma nahale joonistada mõnde vinge Cheshire Cati, see on otsustatud. “We’re all mad here,” right? ;)

• Mulle jumaldan ehteid. Mida rohkem, seda uhkem ja mida sädelevam, seda parem. Ometi aga on lugulood nii, et ma ei kanna ehteid peaaegu üldse. Sõrmused on ebamugavad (ma ei kujutagi ette, mida ma kunagi teen kui keegi naiseks palub), kõrvarõngaid ei viitsi niisama kunagi kõrva panna ja kaelaehted tolgerdavad kummardades alati jalus. Ühesõnaga minult nõuab tõelist pingutust see ehete külge riputamine. :D

• Ma fännasin kunagi Tokio Hoteli. Lausa nii palju, et ma tegin kunagi Eesti Tokio Hoteli foorumi, lindistasin VHSile nende lugusid ja intervjuusid, ostsin meeletutes kogustes saksakeelseid ajakirju, kust postreid sai jne. Toaseinad olid nende pilte täis ja lugude saksakeelsed sõnad olid peas. Ma isegi tahtsin neile fännmeili ja kingituse saata, aga kuna see tundus nii suur ettevõtmine, siis ma seda õnneks ei teinud. Ja kuigi ma vandusin kätt südamel hoides, et “Ma ei saa neist iialgi üle,” siis noh jah, ütleme nii, et kõik möödub. :D

• Ma tegin endale ninaneedi, kui olin 12-aastane. Mõni aasta hiljem nabaneedi. Veel aasta hiljem huuleneedi ka. Hetkel pole mul enam ühtegi neeti. Huuleneet kadus kunagi ära ja selleks hetkeks olin ma emostiilist vist piisavalt välja kasvanud, sest polnud isu uut ka asemele osta. Nabaneedi võtsin raseduse ajal ära, sest paisuv kõht ajas naba punni. Üritasin millalgi huvi pärast tagasi panna, aga ei läinud enam midagi sealt august läbi. :D Ninaneedi kaotasin ka mõni kuu tagasi. Annabel muudkui sipleb ja vehib ja tõmbas seda mul aina ninast ära ja üks hetk ma ei leidnudki seda maast enam ülesse. Taaskord ei viitsinud uut osta, õigemini minna kuskile poodi, kus müüdaks mulle meeldivat neeti ja nõnda jäi.

• Ma olen mänginud 9 aastat viiulit, 2 aastat klaverit/süntesaatorit, natuke plokkflööti ja ise õppinud kitarri. Mängisin 5 aastat viiulit ka noorte sümfooniaorkestris, millega esinesin mitmetes paikades üle Eesti, k.a Viljandi Folk Festivalil. Käisin aastaid suviti Põltsamaa keelpillilaagris jne. Üks ilusamaid ja armsamaid aegu mu elust, kuigi hetkel tundub see justkui eelmine elu olevat, sest ma ei tegele muusikaga enam üldse. :/

kleit: SheinsideIMG_9049-1-3IMG_9050-1

ma olen veel kirjutanud

Tahaks supelda Legoklotside meres

27. juuli 2015

Lapsele nutikell või nutitelefon?

2. september 2019

Annabeli uued lelud

4. august 2015

17 kommentaari

  • Andra

    30. juuni 2014 at 11:47 Vasta

    Kõik on äge, postitus meeldib, aga mainin lihtsalt ära, et kogu menüü tundub olevat mingi ukimukikeelne (Türgi, äkki?) :D

    Yorum gönder

      • Andra

        30. juuni 2014 at 12:01 Vasta

        Ei, need nupukesed noh… Kuidas ma seletan?! :D

        Pealehel on ka näiteks, et kui postitusest edasi kerid sinna kohta, kus peaks näitama, siis seal oli kirjas 1 Yorum vms. Et jah… WordPressi enda tekst on nagu võõrkelene.

        • Katre

          30. juuni 2014 at 12:04 Vasta

          Proovisin teise brauseriga ka, kus ma sisse pole loginud wordpressi, aga mul ikka kõik õige. Kuna sa aga pole ainuke inimene, kes mingit võõrkeelt näeb, siis ilmselt kuskil ikka mingi kala on, millele ma pihta ei saa. :D

  • Marelle

    30. juuni 2014 at 11:51 Vasta

    Ägedad faktid, mul just endal jupp aega 50 fakti kirja panemine pooleli, see ikka nõuab mõtlemist :D
    PS su blogi on kuidagi x keelne, all kommentaarides küsib nime jms mingis muus keeles, kas need on sinu seaded või mina olen oma vaates miskit kuskile klõpsanud?

    • Katre

      30. juuni 2014 at 12:02 Vasta

      Nõuab mõtlemist jaa. Ma juba eelmine suvi tahtsin teha postitust 50 faktiga, aga kui mõtlema hakkasin, siis ei tulnud midagi pähe, mida kirja panna. :D Noh ja nüüd siis tuli mõtteid pähe küll, aga ei suutnud vaid lausetega piirduda ja niisama nimekiri viiekümnest asjast tundus kuidagi nadi tegelikult. Aga noh, kunagi ikka tahan ära teha. :D

      Keele kohta ma ei tea. Mul näitab full-on eesti keelset blogi ikka ja ise pole küll seadeid näppinud. Türklased ilmselt häkivad mu blogi. :D

  • Jüri

    30. juuni 2014 at 20:51 Vasta

    Sa oled ilus, oled armas ja Sul on õiged arusaamad ning mõtted (inimene ei pea oma ihu tättoode ja mingite “neetidega” solkima). Inimesele on antud ihu vaid üheks korraks, ainsa elu jooksul. Selle võiks hoida sama puhtana kui see sündides oli.

    Aga – Jõudu ja optimismi Sulle! Sinu arusaamad on minu arvates igati õiged ja innovaatsed.

  • Margus

    30. juuni 2014 at 21:55 Vasta

    Kuidas sa neid neete ise teed? Milliseid materjale kasutad ja mis tehnika sul kodus vajalik selle jaoks olemas on ?
    Aga muidu olete sümpaatne tütarlaps. :)

    • Katre

      30. juuni 2014 at 22:22 Vasta

      Ma loodan, et sa niisama närid sõnu ja tegelikult ikka said aru, et ma mõtlesin asja selles kontekstis, et ikka mulle tehti neete, salongis. “Tegin needi” tundub lihtsalt mõnusam öelda, kui et “Lasin endale teha.” Teine kõlab mulle kuidagi imelikult, olgugi, et ta on õigem. :D
      Aga muidu, tead, apteegis müüakse kanüüle. Desinfitseeriva Aseptiga näiteks teed esmalt marlilapiga koha ilusasti puhtaks, tõmbad naha pingule ja surud kanüüli läbi. See on lihtsaim ja valutuim variant. Aga ma ükskord nägin ka pealt, kuidas ühele sõbrale kudumisvardaga ninaneedi jaoks vajalik auk läbi keerutati (varrast kahe käe vahel edasi tagasi hõõrudes, nii nagu pulkade abil tuld tehakse) ;D

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga