35. nädala vaevused
See on miskine vahepostitus, sest ma ei saa enam mõhkugi aru kalendrit vaadates, kuna mul nüüd see 7-s kuu lõpeb ja 8-s algab või kus maal ma üldse täpsemalt olen. Idee poolest nagu peaks algama nüüd neljapäeval 36-s nädal, aga kui nii, siis on mu tähtajal, 3.oktoobril täitunud kõigest 39 nädalat ja rasedus peaks ju kestma 40 nädalat.. ehk siis mul on üks nädal kuskilt puudu!? :D
Kurdaks ka natuke. Raseduse lõpp paistab tõesti üha enam kurnavam olema nagu ka teised öelnud on. Jaksu ei ole enam. Isegi see kui pikalt sõbrannaga jutustada, võtab hingeldama. Rääkimata siis koristamisest eksole.
Kõhust…kas ta üldse venib veel? Üha enam on mul tunne, et mu kõhu elastsus on oma viimasel piiril ja ta lihtsalt enam ei suurene ja lapsel on seal üha kitsam olla. Ta vahepeal korraldab mingisuguseid imelikke liigutusi ja siis ma tunnen, kuidas ta lihtsalt ei mahu enam sinna ju… Kuidas ta ometi aru ei saa, et ta ei mahu tegema neid kõiki liigutusi ja manöövreid, mida ta seal üritab? Tegelikult ma ei teagi, äkki üldse see pinge, mis nende liigutuste ajal kõhtu lööb, on see kurikuulus toonus? Ma pole siiani selle sõna tähendusest päris korralikult aru saanud, aga ometi kõik rasedad räägivad, kuidas neil kõht mitu korda päevas toonusesse tõmbab…
Ja und ei ole mul ikka veel. Ööpäevas 3-4 tundi max. Need toimuvad ka enamasti kuskil hommikusel kellaajal ehk siis soigun hommikuni üleval ja suren öö otsa tühjusesse, sest midagi teha ei jaksa ja toimetada ei viitsi, aga väsinud olen ja magama ei jää. Nii ma siis magan kuskil kella kuuest kella üheteistkümneni ja olen surmväsinud ja pean end sundima veel vajalike asjadega toimetama. Noh, sest veel ikka on asju teha.. ja ise tahan ka teha, mitte päev otsa uneleda ja voodis lage imetleda, sest silmad kinni ei lähe.
Ma ise üks päev võrdlesin seda raseduse viimast kuud vanadusega, kusjuures. Tundub, et vanadus on üsna sarnane asi. See, kui surma ootad või tead oodata, et varsti nagu ehk tuleb. Noh, mina ootan sünnitust küll, aga surm ja sünd on üsna sarnased mõisted kui nii võtta. Igatahes… sa nagu tead midagi oodata ja ootad… ja pole enam jaksu midagi teha. Lihtsalt oled sellises poolärevuses ja ootad. No üks lõputu ootamine.
Ma olen ilmselgelt natukene liiga vähe magada saanud ja väsinud… Siin on tõestus. Ja nüüd lippan nõnda väsinult veel sõidutundi ja ujuma. :)
ma olen veel kirjutanud
Kui see suvi ükskord tulla otsustab…
Kingitused Vietnamist
12 kommentaari
Kärt
Toonus on siis kui kõht üleni täiesti kõvaks läheb, nagu kivikõva. Vähemalt mulle seletas ämmaemand nii :) Ja tubli, et ujumas üritad käia, ma ka käisin, raske oli, aga samas pärast oli hea olla :D (noh nii hea kui võimalik selle suure kõhuga)
Igatahes edu sulle kasvamisel, natukene veel jäänud!
Kats
Hea on olla jah pärast ujumist. Värske ja mõnus. Duši all ei jaksa nii palju lödistada. :D
Ja seda ma tean, kõik räägivad, et kivikõva, aga no kivikõva on ta siis ka kui laps hästi naha ligidal ja pihtas on ju.. igatahes mina ei ole tundnud midagi nii imelikku, et arvata, et nüüd toonused on. Miks mul neid siis ei ole? :D
Kärt
Mul oli samamoodi, mõtlesin kogu aeg, et miks mul ei ole ja arvasin, et raudselt kannan siis üle, kui veel ei ole. aga viimasel kahel nädalal hakkas see kõht alles niiviisi mängima ja ei läinud rasedus ka pikemaks :D
Kats
Ma ei arva, et ma selle pärast üle kannan. Ma hakkasin liigutusi ka päris hilja tundma kuigi mul platsenta tagaseinas. Ju mul lihtsalt tundetu kõhunahk. :D
Andra
Ma siiamaani kogun hoogu, et ujuma või liigutama hakata, aga näedsa, pole veel jõudnud. Ja aitäh, et oma unetuse siia poole ka saatnud oled – minu põnn teeb öö läbi tantsumaratone :)
Kats
Ei ta mul öösel magab, aga minul ei lase magada. Mulle üleüldse tundubki, et ta on kogu minu une ka endale varastanud ja ise ainult põõnab seal sooja lootevee sees. :D
Kairit
Mina hakkasin tundma toonuseid, kui olin voodis pool pikali. Kōht läks vaikselt kõvaks ning tōusis nagu kōrgemale. Nagu emakas vōttis arbuusi kuju. Natukese aja pärast lâks tasapisi pehmeks, et käega katsudes vōis aimata kus lapse kâed/jalad asetsesid. Lihtsalt veidi ebamugav see toonus.
Kats
Kui mul kõht kõva vahepeal ongi, siis tundub ikkagi, et laps on lihtsalt rohkem nahaligi nagu. Tunnen ka ta mingit kondikest siis naha all.. küünarnukk või kand või põlv, seda ma ei tea. :D
Aga nagu.. ma ei julgeks seda ikkagi lihtsalt seepärast toonuseks nimetada enda puhul. :D
Aili
Jessus ma hakkan natuke juba hirmu tundma selle peaaegu viimase kuu ees. Tegelt 8. kuu, mis peaks mul olema ca novembri lõpp / detsember… täpselt semestri kõige kiiremal ajal. Ülikool alles hakaks ja ma juba paanitsen koormuse pärast :S
Kats
Meeletult igav on lihtsalt, tegelikult muud väga hullu ei ole. Unehäired, mulle tundub, on mu enda viga kuidagi. Ise olen nii mõtlik ja ärev ja leian igal ööl uusi huvitavaid asju, millest unistada ja millele mõelda. :D
Jane
Ega mul postituse kohta midagi tarka öelda ei ole, kuna need raseduseteemad lähevad minust veel mööda, aga tahaksin kindlasti ära mainida, et sa oled väga ilus rase:) Mul paljud tuttavad on ausalt öeldes ikka rasedusega päris koledaks läinud, aga sina tõesti särad.
Kats
Ma kipun arvama, et kõik oleneb inimesest ja sellest, kuidas ja kas ta viitsib enda eest hoolitseda. Ega koduseinte vahel üksi olles võin ma ikka täielik rääbakas ka olla ja mõni muutubki laisaks ja läheb samamoodi rääbakana kodust välja ka.. aga meie, naiste käes, on ju nii palju võimalusi end natuke üles putitada, seega iga rase saab vast ikka kena ka välja näha. :D