3.kuu minisünnipäev

Täna algab meil siis vist paaripäevane reis meie pisikese 3-kuuse neiuga Tartusse ja Viljandisse. Miks vist? Eks ikka sellepärast, et üks tegelane (kusjuures mitte Annabel) oli poole ööni üleval ja ei saa end nüüd maast lahti. Riidlesin muidugi ka natuke, et ta end üles ei saa ja et ei märka, et laps üleval on, aga ega ma pikalt ei näinud mõtet, kui inimene unesegaselt lihtsalt teise külje keerab. Eks ma siis sõnelen edasi kui ta kunagi end püsti ajab. :D

Seejärel andsin Annabelile süüa ja käisin pesus. Oleksin tahtnud kuuma vee all pikemalt mõnuleda, aga meil on duššinurgaga niisugune tore lugu juhtunud, et see läheb kahe minutiga ääreni vett täis ja vesi voolab minema ligi pool tundi ehk siis jah, torud on umbes. Tegelikult on see probleem olnud siia korterisse kolimisest saati, aga alguses mitte nii intensiivne. Nüüd on asi juba katastroofi äärel. Olen proovinud igasuguseid torusiile ja muid torupuhastusvahendeid, aga need ei toimi. Ise ei saa ka ummistust eemaldada, sest see äravooluauk on kuidagi kahtlane ja sealt ei ole seda ummistust näha. Tegelikult vist peaks torumehe kutsuma, aga nahaalsele inimesele kohaselt tahaks pigem loota, et varsti saab siit korterist minema, nii et mis mõttega. :D

Aga täna on ikkagi Annabeli minipäev. Rahulik päev on nagu teisedki sellelaadsed. Ma ütlen ausalt, et meie neid minisünnipäevi nii suurelt ei tähista. Koogi- või torditükikest ei osta, millega pilti teha, sest mis mõte sellest niisama poseerimiseks ikka osta – meie ei söö ja Annabelil ka sellest ju tegelikult suurt tolku ei ole. Ei arva muidugi kellestki ka halvasti, kes seda teeb, aga paari kuu vanusele imikule näiteks tema trükipildiga suur tort iga kuu tellida on minu arust natuke.. whyyyy? Tegelikult kui iga kord suur rahvas kokku tuleb selle kuupäeva puhul, siis muidugi saab tordi kohvi kõrvale ära süüa, aga meil vähemalt on nii, et igaks minisüntariks ei pea keegi väga oluliseks kohale tulla ja ma ei ole selle pärast sugugi kurb ka. Ei ole vaja ületähtsustada (või hetkel hoopis alatähtustan?) ja küll oma 1-aasta täitumise puhul tüdruk suurema ja uhkema peo ka saab.

Vahelduseks uhketele ballikleitidele ja printsessiriietele oli Annabel eile koduselt riietatud hoopis miniräppariks. Igal vabal hetkel kui ta niisama nunnu ei viitsi olla, topib ta aga endale oma sõrmi või rusikat suhu. Eriti tore oli üks intsident, kus ta vahetult pärast söömist otsustas katsetada, kui pikad sõrmed tal on ja kui kaugele kurku neid endale suruda saab, nii et lõpuks öökima hakkas ja ropsi pani – väike buliimik? :D

roosad räpparipüksid(komplektis selle lepatriinu bodyga): Rocca Lindex, müts: Rocca H&M