beebiblogi

3.kuu + arstivisiit

Eelmisel neljapäeval käisime ka arsti juures ja kuigi sellest ei ole midagi suuremat rääkida, siis enda jaoks peaks ikka nagu kirja panema, sest miljoni aasta pärast ma muidu ei mäleta ja ennast tundes tean, et ma alati kahetsen oma mitteviitsimatust või oskamatust teinekord mõnda asja kirja panna. Sama on beebiraamatu täitmisega. Annabel on juba kaks nädalat kolme kuune ja mina pole kolmanda elukuu lehte ikka veel ära täitnud. Peaks seda siiski kiiremas korras tegema, sest kuu aja pärast ma ju enam ei mäleta, kas ta hakkas oma rusikat suhu toppima kahe kuuselt või kolme kuuselt siis? Näiteks ei mäleta ma ka enam eriti hästi, millal ta täpselt oma esimese keerde tegi, häälega naerma ja kilkama hakkas või muud sellist, mida tahaks paremini mäletada. See on see, kui kohe ei märgi üles noh.. :D

Igatahes käisime terve oma perega kõik koos Annabeli siis arstile ette näitamas. Pikkust juba kena 61,5cm, peaümbermõõtu 38,5cm. Kaalu tuli vähem juurde võrreldes varasemaga. Seekord kõigest 400g ja kaaluks oli 5670 grammi. Arsti sõnul hetkel muretsemiseks põhjust ei ole, aga igaks juhuks soovitas ta mul siiski kuskilt beebikaal laenutada ja nii enda südamerahuks kui järgmiseks arstivisiidiks üles märkida, palju ta ühe toidukorraga umbes kätte saab. Oskab siinkohal keegi ka soovitada, kust mustamäe läheduses oleks hea beebikaalu laenutada? Soovitavalt kohale toomisega? Või on kellelgi mulle laenata?

Süsti sai Annabel ka, difteeria-läkaköha-jms vastu (siit ka vastus kellegi kunagisele küsimusele – jah, ma lasen teda vaktsineerida) ja kui talle süsti tehti, purskasin ma kõva häälega naerma, sest see oli lihtsalt niiii kihvt. Keio hoidis Annabeli jalgadest kinni ja arstitädi torkas siis süstlanõela Annile jalga ja kui ma olin valmistanud end ette nutulaulu kuulamiseks, siis Annabel ehmatas hoopis käed laiali ja tegi suured-suured silmad pähe, umbes nagu: “The f*** was that!?” Ehk siis ta ei saanud absoluutselt aru, mis kahtlane sutsakas see ta jalas järsku käis. :D

Siinkohal võin julgelt kiidusõnu jagada ka minu ja Annabeli perearsti kohta, kelleks on Annely Kase Ädala perearstikeskuses. Koju jõudes ütlesin Keiole, et kurat, no nii toredad arstid (perearsti õde ka) on, et alati on hea meel sinna minna ja veelgi parema tujuga saab lahkuda. Keio nõustus ja ütles, et tahaks ka meiega sama perearsti juures käima hakata, sest tõesti toredad ja sõbralikud naised on. Positiivse lisainfona saan mainida, et sinna pääseb kenasti ka vankriga, st vankri saab kenasti esimesele korrusele ruumikasse koridori jätta (ma esimene kord käisin vankriga ja ikka põdesin seda, et äkki ei saa vankrit kuskile jätta ja varastatakse ära ja mida kõike veel). :D

Kokkuvõttes kolmanda kuu kohta (ma vist pole veel sellest kirjutanud?), on Annabel hakanud pöördeüritusi seljalt kõhule tegema. Haarab asju, kuigi vist siiski koba peale alles? Paistab, et ta nagu ikka eriti hästi veel aru ei saa, mis moodi need käed funktsioneerivad ja kuidas neid juhtida saab – need lihtsalt tõmblevad otsas ja kogemata jäävad sõrmed nagu millegi külge kinni. Aga sooritus on see, mis loeb! Lisaks naerab hästi palju.. lausa kilkab ja seda vahel kassi häälega. Kohe nii osavalt, et kui me Viljandis mu isa juures olime, siis vahel ei saanud aru, kas kass ukse taga kräunub või Annabel teises toas. Tihti tuli tõdeda, et seda kummalist häält tegi siiski Annabel. :D

IMG_4081c IMG_4027c

13 kommentaari

    • Katre

      Miks nii? Ega ta ju ütleski, et tegelt muretsema ei pea veel, et see kõik on normaalne praegu ja ta kaal ikkagi normis. Küsiski, et kas ta juba pöörata ka üritab ja et sellest tulebki see kaalu asi ka, et ta kulutab rohkem ära kui sööb jms.
      Aga kuna ma ei osanud öelda, palju ta ühe toidukorraga sööb umbes, siis soovitas kaaluda. :)

  • kadilblog

    Nii huvitav nägu on lapsel ikka! :p Super armas :) Nagu juba ammu soovisin ja kui õue minek, kas viitsid postituse teha talveriietest/vankrist-kust ostetud?

  • Diana

    Kui Eestis oleme käime ka ädala perearstikeskuses. Meil on dr. Mägi, käisime suvel ka dr. Kase juures…ainult kiidusõnad ;) Just täna käisime seal ning esimest kord käruga. Nähes seda pikka treppi mina ei osanud midagi paremat teha, kui tassida seda ülesse) õnneks mul on kergkäru …esimene ja viimane kord!!! Järgmine kord jätan trepi alla, kes seda ikka tahab;)

    • Katre

      Ma julgesin ka trepi alla jätta ja minu jaoks see oligi piisav.. vb sellepärast, et sinna minnes ma kartsin, et äkki tuleb vanker õue ukse taha jätta. :D

  • Silvia

    Olen su blogi juba kaua lugenud ning siiani loen, väga meeldib! Isegi kuigi mul last pole ja lähiajal ka ei plaani..:D Aga laps juba täitsa inimese näoga ja nunnu:)
    Palju edu teile! :)

  • blondinka8

    Ma kiidan kõiki Ädala PAKi arste :) Igasugused süsti tegemised käivad seal tõesti kiirelt ja valutult ning lastega oskavad nad jutule saada. Me praeguseks terve perega dr. Ööpiku nimekirjas.

  • M.

    Teie laps on igal pildil nii..kuidas öelda..suure lapse näoga! :D pole nagu üldse beebikas :) väga armas igal juhul ja blogi ka meeldib. Mul endal varsti 7 aastaseks saav tütar ja no sinu ja Malluka blogisid lugedes on titeisu niiiiii suur :P

    • Katre

      Ta tundub jah piltidel kuidagi.. suurem vist. Väga paljud on teda reaalselt nähes tõdenud, et ta tegelt ikka pisike. :D Eks pildil ongi natuke teistsugune ka. :)
      Ja tuleb siis uut sul meisterdama hakata. Ma ka juba vahepeal mõtetega tulevikus ja mõtlen, et kindlasti tahaks kunagi veel ühte sellist pisikest nunnudust. :D

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga